Pages

Friday 19 July 2013

Fw: *DHR* ICYAHA KAGAME AHERUTSE GUKORERA ABANYARWANDA BOSE N’IKIREMWAMUNTU AHO KIRI HOSE KU ISI



----- Forwarded Message -----
From: TUBEHO VictimRwanda <infotubeho@yahoo.fr>

Subject: *DHR* ICYAHA KAGAME AHERUTSE GUKORERA ABANYARWANDA BOSE N’IKIREMWAMUNTU AHO KIRI HOSE KU ISI

 
ITANGAZO KUCYAHA PEREZIDA  KAGAME PAUL  AHERUTSE GUKORERA ABANYARWANDA BOSE  NâIKIREMWAMUNTU AHO KIRI HOSE KU ISI
 
Nkâuko Perezida Kagame Paul aherutse kubitangaza mu ijambo yabwiye urubyiruko rwa ruteraniye mu muhuro wari wateguwe nâassociation y'umugore wa Kagame Paul, muri iryo jambo rye akaba yarasabe urubyiruko rwâabahutu gusaba imbabaza abatutsi  mu izina ryâabahutu bose bakoze itsembabatutsi, turamenyesha abanyarwanda nâisi yose ko ibyo bintu ari ubwicanyi  ndetse ni ubwishongozi bukomeye kukiremwamuntu  aho kiri hose kuko bisa no gufata umuziranenge ukamusiga amaraso kandi ntaho ahuriye nâubwicanyi.
Kubireba leta ya FPR, turasaba Kagame Paul guhagarika uko kwishongora kubahutu asaba abana babo bâinzirakarengane gusaba imbabazi abatutsi. Ibyo bintu ntibishobora gukorwa nâumuntu muzima utekereza uzi ko icyaha ari gatozi.  Buri muntu warokotse aho ari hose yumve ko iki kintu kibi Kagame yakoze kuburyo ari ubugiranabi bukomeye.  Ikindi nâuko izo mbabazi zivugwa  zidafite ishingiro kuzihatira abarokotse itsembabatutsi  igihe igihugu kigendera kumategeko.  Ikindi nâuko Kagame ariwe wagombye gusaba imbabazi  abanyarwanda   (hutu tutsi nâabandi ) we na leta ye biciye.  Kagame asabwe guhita ahagarika burundu ubwo bwirasi bukomeye  yagaragaje muri iyi minsi asaba abana bâabahutu bâinzirakarengane gusaba imbabazi mu itsembatutsi batagize aho bahuriye naryo. 
Abicanyi bâabahutu nâabatutsi bagomba kubihanirwa ariko bikaba aribo bigarukiraho kuko ibyo bakoze bibi ntaho bihuriye nâimiryango yabo.  Birazwi ko abicanyi bâabahutu nâabatutsi bagiye bica abo bahuje ubwoko nâabo badahuje ubwoko. Ni gute umwana utagize aho ahurira nabo yasaba imbabazi mu izina ryâumuntu wamwiciye akicira nâundi badahuje ubwoko.  Gutinyuka ukabwira abanyarwanda bizwi ko bose babaye victimes bâabicanyi bâabatutsi nâabahutu ngo nibasabe imbabazi ni icyaha cya politiki gikomeye cyane mubihe turimo kuburyo bishobora kuzagira ingaruka zikomeye kubanyarwanda bose.
Abahutu basaba imbabazi mu izina ryâabandi bahutu bumve ko nta burenganzira bafite bwo kuvugira abahutu bose badahuje amateka ndetse icyo ni icyaha gikomeye gihanirwa  cyo kwiyitirira mugenzi wawe mubibi  ugakoresha irangamuntu ye mugupfukamira  abatabigusabye barimo nâabicanyi bakwiciye.
Bitangarijwe i Bruxelles  tariki ya 17/07/2013
RUTAYISIRE Boniface
President wâIshyaka Banyarwanda
Tel : (32) 488250305


De : TUBEHO VictimRwanda
À : fondationbanyarwanda ; banyarwanda ; Udfr Ihamye ; f ; f ; charles.nyirumulinga ; ekarekez ; ftwag ; frakunzi ; fsomayire ; fulni ; gahima ; himbana.paul ; ijwiryubumanzi ; ildeshyaka ; info ; iwacu ; jmbera ; jmndagi ; jhigiro ; jmhigiro ; jngarambe2000 ; joseph.sebarenzi ; lavirtus.panafricaine ; drmarara ; mevyca ; f_mbk ; m.aloys ; newskgl-bxl-proprietaire ; newskgl-bxl ; nkiko.nsengimana ; odr_dufatanye ; paulrusesabagina ; pcrwigema2 ; rbaligira ; riprodhor ; rwanda--l ; rwanda_revolution ; sebarenzi ; theophilem2001 ; theophilem2007 ; tkwitonda ; amiel nkuliza ; Eugenie Mukankusi ; lusokewilly ; Frembo Mbonimana ; Frédéric Mbonimana ; Ismaïl Mbonigaba ; Mbonigaba Ismaïl ; rwikaza ; shimamungu ; umuseso ; Dusabimana Claver Umuseso ; Noel Twagiramungu ; fduinkingi ; Gerard Semushi Karangwa ; Christophe Bizimungu ; b ; jbilly007 ; Imbona-Nkubone ; uRwanda_rwacu ; GouvBelg ; info ; info ; info ; Didier Reynders ; Pol
; Elio Di Rupo ; Hollanda Embassy ugand ; Ambafrance Londre ; press ; embass ; Premier Ministre Canadien ; Desmond Tutu ; Droit de l'homme genev ; juif ; juif ; Pol ; info ; uk gov ; uk gov ; uk gov ; uk gov ; psimberakuri ; PDP ; imberakuri5 ; Isangano-ARRDC ABENEGIHUGU ; "quickaugustin@yahoo.fr" ; "kagomashenge@yahoo.fr" ; "mrp.abasangizi@yahoo.com"
Envoyé le : Vendredi 19 juillet 2013 11h57
Objet : KIGELI, MDR, MRND NA LETA YA FPR BAGOMBA GUSABA IMBABAZI ABANYARWANDA (Itangazo ry'ishyaka Banyarwanda kumateka akomeye y'u Rwanda
UGUSHISHOZA KU ISHYAKA BANYARWANDA GUKOMEJE KUBYARA UMUSARURO UFASHA ABANYARWANDA BOSE ARIKO ABANYARWANDA BOSE BAGOMBA GUKANGUKA.


ISHYAKA BANYARWANDA NIRYO RUKUMBI MURI OPPOSITION NYARWANDA RYAREBYE KURE RISHIMA TANZANIYA NA SOUTH AFRIKA NâABANDI MUKOHEREZA INGABO ZâAMAHORO MURI CONGO NO MUKARERE KâIBIYAGA BIGARI
Banyarwanda Banyarwandakazi namwe nshuti z'u Rwanda,
Nkâuko muherutse kubigezwaho mu itangazo, Ishyaka Banyarwanda niryo shyaka ryonyine rukumbi  rya opposition nyarwanda ryashimye igikorwa cy'uko Tanzaniya na South Africa biri mu bihugu byiyemeje kohereza ingabo muri Congo RDC zigarure amahoro muri Congo no mukarere kâibiyaga bigari nâu Rwanda rurimo.
Ibyo ariko byakozwe mu izina ry'abanyarwanda bose n'abavictime bose bakomeje guhutazwa nâiyo ntambara kandi byakozwe no mu izina rya opposition nyarwanda yose.
Nk'uko byahise bigaragarara, uko gushishoza kw'abagize ishyaka Banyarwanda byahise bibyara umusaruro ako kanya ko byari bifite ishingiro kuko Tanzaniya iherutse gutangaza ko byaba byiza u Rwanda rugiranye imishyikirano na FDLR.
Amashyaka anyuraye ya opposition yahise abona ko kuza mukarere kwa Tanzaniya byari ikintu gikomeye kuko ayo mashyaka ya opposition nyarwanda  yabonye ko ari occasion ndetse  ameshyi yahise akora amatangazo ashimira Perezida wa Tanzaniya Nyakubahwa Kikwete kandi ayo mashyaka yanashyigikiye FDLR.
ISHYAKA BANYARWANDA RYASABYE KO ABAVICTMES BA EXFAR-MRND na FPR-APR BAHABWA IJAMBO KUKO EXFAR-MRND na FPR-APR BAGIZE IBIHE BYABO NAHO IBI BIHE NI IBYâABAVICTIME BAZASANGIRA IGIHUGU NâABANYARWANDA NâABO BA EXFAR-MRND na FPR-APR BARIMO

Ariko nk'uko bikunze kugenda,  Ishyaka Banyarwanda si ishyaka rijya iyo bigiye kandi binyuranye nâukuri nyakuri. Nta nâubwo ari ishyaka risodoka ryegera inkono isa nâiyenda gushya kandi wenda atariyo ikwiriye abanyarwanda bose.  Ishyaka Banyarwanda rero ryo ryashimiye Kikwete ariko ryibutsa ko mubihe byashize izo mpande zombi zâabanyarwanda zivugwa zagiye mumishyikirano Arusha bibyara intambara na genocides kuburyo bamwe mubagize FPR na EXFAR batsembye abanyarwanda mbere ya 1994, muri 1994 na nyuma ya 1994.
Ishyaka  Banyarwanda mu itangazo ryaryo ryo gushimira Nyakubahwa Kikwete ryo ryibukije ko rihagarariye abavictime nâabandi banyarwanda barenganijwe n'izo mpande zombi arizo FPR na FDLR (EXFAR) kuburyo abo bavictimes hutu tutsi n'abandi bahekuwe nâizo mpande zombi  bagomba guhabwa ijambo kuko ibi bihe ni ibyabo. Ishyaka Banyarwanda ryasobanuye neza ko système ya MRND na FPR bagize ibihe byabo (ndetse babipfusha) kuburyo ibi bihe ari ibyâabavictimes.  Abanyarwanda bato nâabakuru bashaka kubaka amateka mazima bakomeje gusanga Ishyaka Banyarwanda no kurishyigikira muri iyo nzira turabashimiye kandi bakomeze umurego hirya no hino.
Kubera izo mpamvu, Ishyaka Banyarwanda rirasaba kumugaragaro abagize EXFAR-MRND na FPR-APR  bose kuba abambere bashyira mugaciro kandi bumva ukuri maze  bakaba batanga urugero ku isi yose berekana ko bashyigikiye abavictimes babayeho mubihe byâubuyobozi bwabo.  Kwemera ko politiki wakoze mubihe bishize itagenze neza uko wabishakaga kuburyo hari ababaye abavictimes bayo ni ikimenyetso cyâubutwari mumateka kandi ni ikimenyetso cyerekana ko ufite ubumuntu muri wowe bwo gusubira inyuma ukumva ko hari abo iyo politiki yababaje. Ndetse ibyo bintu bifasha abavictimes nâabanyarwanda bose nâisi mukubonako nâubwo hari abagize nabi mungabo za EXFAR na MRND na FPR  nibura hari nâabandi batari bafite ubushake bwâuko ibintu bigenda nabi. Icyo kintu gifasha nâubumwe nâubwiyunge mumateka azaza. Abavugaga ko rero batagize nabi kandi  bari bamwe mubagize  EXFAR, leta ya MRND na leta ya FPR nimutwereke twebwe abavictimes kumugaragaro ko mufite  umutima wâabantu. Ibyo nibikorwa gutyo bizatanga ikizere kubanyarwanda bose nâisi yose ko u Rwanda rugira abashyira mugaciro. Muri iki cyerekezo, Ishyaka Banyarwanda rirashimira Nyakubahwa Docteur Gasana Anastase uyoboye ishyaka MRP Abasangizi wabaye umwe mubakuru bâingoma ya FPR na MRND kuko akiza kurubuga rwa opposition yahise yerekana aho ahagaze kuri icyo kintu ashimira Bwana Rutayisire Boniface wababajwe nâizo ngoma zombi zamugize victime.
Nkâuko ishyaka Banyarwanda rihora rishyira ukuri imbere, riributsako FDLR imaze imyaka myinshi itarwanya leta y'u Rwanda iyobowe na FPR ahubwo FDLR yirwanaho rimwe na rimwe iyo  itewe muri Congo RDC. Muri urwo rwego FDLR Irasabwa kuzirikana ko ibyagezweho byose ari opposition yacu y'abasiviri yitanze ikajegeza Kagame nâingoma ya FPR kugeza ubwo amahanga arimo na Tanzaniya nâUbubirigi babona ari ngombwa ko haba imishyikirano. Nanone kuberako za EXFAR aho ziri hose ku isi no mu Rwanda muri ibi bihe  zibonye ko kwitanga kw'abasiviri muri politiki bigera aho bikabyara umusaruro, ningombwa ko noneho ba EXFAR bose aho bari bakwitabira kumugaragaro intambara ya politiki y'amahoro turimo turwana nâingoma ya FPR. 
Turasaba nanone EXFAR ko abamaze igihe twitanga, izo EXFAR na aba FPR (cyangwa EX-FPR) bose bakwirinda gukora amafuti yabaranze mubihe bishize bahutaza abaturage. Byaba bibabaje abahoze muri EXFAR, MRND, FPR na APR  bagumye bituramiye ntacyo bakora (nkâuko bimeze hirya no hino muri ibi bihe)  maze twe tukitanga bo bibereye munduruburi  zabo.  Byaba bibabaje cyane dukomeje kwitanga hanyuma byabyara umuraruro noneho bakaza gusarura aho batabibye nka kuriya Kikwete arimo asabira imishyikirano FDLR kandi ntantambara aba FDLR bakirwana uretse iyo kwirwanaho rimwe na rimwe bigeza aho bikazamo nâamakinamico arimo no gucyura bamwe muribo bitewe nâuko leta ya FPR iba ishaka kwigerera kunyungu zabo.
RUTAYISIRE Boniface arasaba FDLR arizo EXFAR, MRND, FPR na APR, Umwami Kigeli Ndahindurwa, UNAR, MDR nâabandi gusaba imbabazi abanyarwanda.
Byâumwihariko, RUTAYISIRE Boniface nkâumukuru wâishyaka kandi akaba nâumuntu wahutajwe nâingoma zinyuranye (iya MRND na FPR) arasaba FDLR arizo EXFAR, MRND, FPR na APR gusaba imbabazi abanyarwanda kuko izo système zombi zishe kandi zigakora politiki yicisha abanyarwanda ikangiza nâigihugu nâakarere u Rwanda rurimo.
Rutayisire Boniface arasaba Umwami Kigeli Ndahindurwa nâubutegetsi bwe bwahozeho, Ishyaka UNAR nâandi mashyaka hamwe na MDR PARMEHUTU gusaba imbabazi  abanyarwanda kuko batitwaye neza mubihe bikomeye byaranze u Rwanda kuburyo batarebye kure bigatuma baraga abanyarwanda igihugu kitarangwamo demokarasi kandi gitsemba ubuzima bwâabanyarwanda bâamoko yose.  Byâumwihariko abagize MDR Parmehutu barasabwa kuzirikana ko MDR imaze gufata ubutegetsi nayo ibintu bitagenze neza kuko igihugu cyasubiye inyuma kuri systeme yâishyaka rimwe ndetse hari nâabanyarwanda bishwe abandi bahunga igihugu kuburyo byagize nâingaruka zikomeye ku Rwanda rwâibi bihe.  Rutayisire Boniface arasaba abanyiginya nâabega gusabana imbabazi kandi bakazisaba abanyarwanda bose kubera ubwicanyi no gusenya igihugu bakoreranye kuko byabaye intandaro yashenye u Rwanda kugeza muri ibi bihe.
Buri wese azirikane ko igihe twifuza u Rwanda rushyashya rwiza rubereye bose, abatarakoze neza bose muri politiki bagomba kwerekana umutima wa kimuntu bagasaba imbabazi abanyarwanda bigafasha u Rwanda mukuzirikana ko ayo mateka mabi atazongera kubaho.
NB: Iyi nyandiko yateguwe na bamwe mubagize ubuyobozi bw'ishyaka Banyarwanda hamwe na bamwe mubajyanama basheshe akanguhe baryo kandi bishyizweho umukono na President w'Ishyaka Banyarwanda.
Bitangarijwe i Bruxelles  tariki ya 17/07/2013
RUTAYISIRE Boniface
President wâIshyaka Banyarwanda
 

De : TUBEHO VictimRwanda
Objet : Re: VOICE OF AMERICA: AMATEKA YA GENOCIDE HUTU NA TUTSI

 

Kwibuka Bifasha Iki Mu Bwiyunge bw'Abanyarwanda

ku nshuro ya 12, hari bamwe babona ko uburyo kwibuka bikorwa bidafasha
mu mugambi w'ubumwe n'ubwiyunge.
 
Mu gihe bivugwa ko hakwiye kwibukwa itsembabwoko ryakorewe Abatutsi,
hari Abanyarwanda bahagurukiye guharanira kwibuka abantu bose
bakozweho n'itsembabwoko ryabaye mu Rwanda mu mwaka w'1994. Ku ruhande
rumwe, hari abemeza ko itsembabwoko nâitsembatsemba byakorewe Abatutsi,
akaba ari na bo baomba kwibukwa bonyine. Ku rundi ruhande, hari abandi
basanga ko hari nâAbahutu bakorewe itsembatsemba, cyane cyane ahahoze
ari Byumba na Kibungo. Gusa, aha impaka zisa n'aho zigitangira.
 
Mu biganiro "Dusangire Ijambo" na "Duhugukire Demokrasi", turabagezaho
ibisobanuro binyuranye by'abantu bahagarariye impande zitandukanye.
Baratubwira uko babona kwibuka bikwiye gukorwa, abakwiye kwibukwa
n'icyo byafasha mu mibanire y'abantu bose bumva ko ari Abanyarwanda. 
Turaganira na Bwana Ildefonsi Karengera ushinzwe ibyo kwibuka muri
Ministeri y'Urubyiruko, Umuco na Siporo mu Rwanda. Turi kumwe kandi
na Bwana Bonifasi Rutayisire wo mu muryango Tubeho ufite icyicaro i
Brusseli mu Bubiligi, na bwana Philbert Gakwenzire wo mu muryango Ibuka. 
 
Umunyamakuru Etienne Karekezi yaganiye n'abo mu biganiro
"Dusangire Ijambo" na "Duhugukire Demokrasi" kw'Ijwi ry'Amerika.
 
Ibyo biganiro byose mushobora kubyumvira mu ntangiriro yâiyi nyandiko
.
De : TUBEHO VictimRwanda
Objet : NIMWISANGIRE IKIPI ITSINDA: ISHYAKA BANYARWANDA
Banyarwanda Banyarwandakazi mwese mutuye igihugu mukomoka mu  turere twose twâu Rwanda  kandi mukaba mukomoka mumateka yose yâu Rwanda, nimureke twisabire abagabo nâabagore babarimo bashyira mugaciro maze muze twiyubakire igihugu.
Twe mu Ishyaka Banyarwanda turi abantu bavuka muturere twose kandi dushyira hamwe maze tukagengwa nâukuri uko kumeze kandi ntitugire uwo duheza cyangwa turenganya nâiyo yaba yarabaye mungoma zahozeho ariko akaba yaremeye guhinduka.
Amateka arereka buri wese ko muri iyi myaka twebwe mu Ishyaka Banyarwanda  twakoreye igihugu cyâu Rwanda uko bikwiye kuko twagiye dukosora byinshi mumateka yâu Rwanda kugeza ubu.  Icyo twashyize imbere twagiye tukigeraho. Kandi buri wese azirikane ko tutajya duhindaguranya amagambo na gahunda yacu cyangwa umurongo. Iyo tukubwiye ko turi kumwe tuba turi kumwe kugeza kundunduro n'iyo byagenda gute.
Inkuta zose zâamafuti nâakarengane twagiye tuzikubita zikagwa zikatubisa :
-Urukuta rwa genocide ya Kagame rwahezaga abakorewe genocide hutu, twararukubise ruragwa abo mwa Kagame bava muri genocide Rwanda bahungira muri genocide tutsi ariko nayo ntibashaka kuko abayikorewe benshi bemera ko Kagame nâagatsiko ke kakoze genocide hutu na tutsi.
-Abanyarwanda bashakaga gukomeza  kwihisha inyuma ya za extrêmes hutu na tutsi babyita amoko twaberetse ko icyujuje ubwoko ari  « ubwoko Banyarwanda » bwunze ubumwe kandi ushatse kuguma kubututsi bwe nâubuhutu akabugumaho igihe atabirenganiriza abandi  ariko nanone akibuka ko asangiye ubunyarwanda nâabandi bahisemo ubunyarwanda bwonyine.
-Ababayeho kumpande zombi bihisha muntambara yâicyongereza nâigifaransa bikaba byaradukururiye akaga mumateka kugeza nâubu katarashira nabyo tumaze kubikubita hasi none bamwe barimo barakwirwa imishwaro abandi bagashwanyuka bagatukana.
-Abihishaga inyuma yo kwishongora bitwaje genocide tutsi, urwo rukuta twararugushije mumateka maze natwe muri TPIR tuhandika amateka dutanga ikirego cya génocide hutu na tutsi maze kirakirwa kuburyo no mumyaka igihumbi uzashaka gukurikirana ibya genocide hutu na tutsi azahasanga ukuri kwanditse mumateka ya TPIR kuko Perezida wa TPIR yanditse adusubiza kandi akongera agatanga ikirego cyacu bwa kabiri kwa procureur wa TPIR kandi ariwe twari twakijejeho byâibanze.
-Muri politiki ya opposition nyarwanda naho twagushije urukuta rwahabaga rwâabantu batemeraga genocide nâimwe (yaba iyâabahutu cyangwa abatutsi) kuburyo nâabemeraga genocide abenshi bemeraga iyâabatutsi kugahato ka FPR biterera ivi. Kuri ubu ikibazo cyâabavictimes bose niyo mpamvu ya mbere yâibanze opposition irwanira  kuko twatangije uko kuri kwâabavictimes bose (Hutus Tutsis) kugeza aho gusakara kukaba gusobanurwa hirya no hino ku isi no mu Rwanda.  Mbere dutangira muri opposition, amashyaka yari ariho icyo gihe yaravugaga ngo kurega Kagame ibyaha sibyo bizabahesha ubutegetsi.
-Muri Diplomatie naho tumaze kugaragaza ko Kagame atakiri Perezida wâigihugu  kuko ntaho agipfa kwakirwa, ahubwo agomba kuvaho akaduhereza ubutegetsi tukayobora igihugu neza  (dufatanije nâabanyarwanda bose) ntawe duhonyora kandi nta nâuwo duheza. Nâejo bundi  mu Bwongereza, twe twasabye ko Université yitandukanya na Kagame igihe akoreyo uruzinduko,  kandi Université yarabikoze.  Mbere yâuko Kagame agera mu Bwongereza,  Université ya OXFORD  yatangaje ko ntaho ihuriye nâuruzinduko rwe  kuburyo  ubutegetsi bwa OXFORD bwavuze ko ari abanyeshuri (kagame yaguze nâubwo bitavugwa) bamutumiye kugiti cyabo.  Kagame yavuye mu Bwongereza ntabutegetsi na bumwe bwâubwongereza bumwakiriye. Iyo rero ni intsinzi ikomeye ndetse irenze kumutera amagi kwâabanyekongo byaje gukurikira icyo gikorwa cya université cyo kwitandukanya nawe.
-Muribuka ko no muminsi ishize gouvernement ya Kigali ifunga BBC Gahuzamiryango yâi Kigali  intsinzi yabaye iyacu. Murabyibuka ko bayifunze  kubera ko Rutayisire Boniface yayitangarijeho ko imirambo imwe yarohowe mu kiyaga cya Victoria yari iyâabahutu bishwe na FPR ndetse nâaho bayihambye i Bugande hakaba hitwa mu gihutu. Icyo gihe rero gouvernement yâabongereza yasabye Rutayisire Boniface ibimenyetso byâibyo yavuze maze gouvernement yâubwongereza isaba Ambassadeur wâabongereza i Kigali gutangaza ko ari Rutayisire Boniface yari ufite ukuri, maze gouvernement ya Kigali irahamwarira ifungura BBC Gahuzamiryango itumva itabona.
-Mubibazo byâimpunzi nabyo muribuka ko i Bugande,  Kigali yari yiyemeje gucyura impunzi zose ariko Rutayisire Boniface agahagurukana nâimpunzi zimwe bagasobanurira amahanga kuburyo HCR yabihagaritse ikandikira Rutayisire Boniface imusaba ngo ahumurize impunzi ze kwiheba. Kuba HCR isubiza gutyo ni intsinzi itarigeze ibaho mumataka ya opposition. Icyo gihe Minisitiri  MUsoni Protais wari ushinzwe icyo kibazo byamuviriyemo kumuhindurira umwanya bamujyana muri Presidence kugirango birinde igisebo.
Etc.
Banyarwanda, Banyarwandakazi, igihe kirageze ko buri wese yihitiramo gusanga ikipi itsinda ariyo yâishyaka Banyarwanda maze tugafatanya nâabandi banyarwanda tugashyiraho leta nshyashya.
Ishyaka Banyarwanda muritize ingufu kuko ni amizero yâabanyarwanda bose.
05/06/2013
RUTAYISIRE Boniface
NIMUREKE DUSHYIRE IMBERE IMVUGO N'INGIRO ya TUBEHO TWESE
-------------------------------------------------------------------------------------------------------

INGINGO REMEZO Z'ISHYAKA BANYARWANDA

1. Urukundo, ubwubahane, n'ubusabane nk'abanyarwanda

2. Ubutabera no kubaka société itagira uwo iheza kandi abantu bose banganyamo amahirwe

3. Gukurikirana ikibazo cy'abakoze génocide bo ku mpande zose, guharanira 
ko bitazongera kubaho, kwibuka bose utarobanuye amoko, gukumira ibyatera génocide.

4. Guharanira ubuzima bwiza, kujijuka, kwita kubanyantege nke no gutega amatwi buri wese

5. Guteza imbere umuco, ubukungu n'ikorabuhanga

6. Amagambo y'ikirangantego cy'ishyaka BANYARWANDA ni 

- URUKUNDO
- UBUTABERA
- ITERAMBERE 
- DEMOKARASI

NB: Ishyaka Banyarwanda ni ishyaka rigamije gushimangira ubutegetsi bwa Republika mu Rwanda hamwe no kuyihesha agaciro.
De : TUBEHO VictimRwanda
À : fondationbanyarwanda ; banyarwanda ; Udfr Ihamye ; Mutebutsi Jean ; rwandanet ; "memajp2000@ya hoo.fr" ; Mulindabigwi M ; f ; f ; charles.nyirumulinga ; ekarekez ; ftwag ; frakunzi ; fsomayire ; fulni ; gahima ; himbana.paul ; ijwiryubumanzi ; ildeshyaka ; info ; iwacu ; jmbera ; jmndagi ; jhigiro ; jmhigiro ; jngarambe2000 ; joseph.sebarenzi ; lavirtus.panafricaine ; drmarara ; mevyca ; f_mbk ; m.aloys ; newskgl-bxl-proprietaire ; newskgl-bxl ; nkiko.nsengimana ; odr_dufatanye ; paulrusesabagina ; pcrwigema2 ; rbaligira ; riprodhor ; rwanda--l ; rwanda_revolution ; sebarenzi ; theophilem2001 ; theophilem2007 ; tkwitonda ; amiel nkuliza ; Eugenie Mukankusi ; lusokewilly ; Frembo Mbonimana ; Frédéric Mbonimana ; Ismaïl Mbonigaba ; Mbonigaba Ismaïl ; rwikaza ; shimamungu ; umuseso ; Dusabimana Claver Umuseso ; Noel Twagiramungu ; fduinkingi ; Gerard Semushi Karangwa ; Christophe Bizimungu ; b ; jbilly007 ; Imbona-Nkubone ; uRwanda_rwacu ; psimberakuri ; PDP ; imberakuri5 ; Isangano-ARRDC ABENEGIHUGU ; "quickaugustin@yahoo.fr" ; "kagomashenge@yahoo.fr" ; "mrp.abasangizi@yahoo.com" ; "anastasegasana@hotmail.com" ; JOURN ; journ ; journ
Envoyé le : Mercredi 3 avril 2013 10h55
Objet : JOURNAL THE RWANDAN : GASANA ANASTASE ARASHIMA RUTAYISIRE BONIFACE




From: anastasegasana@hotmail.com
NSHIME KANDI MARE AMATSIKO BONIFACE RUTAYISIRE PEREZIDA WâISHYAKA BANYARWANDA
 
1.IBYIZA BIJYE BISHIMWA
                Rutayisire Boniface nâishyaka  Banyarwnda ni abo gushimwa kuko bumvise politiki igendera ku mashyaka menshi icyo ari cyo nâakamaro kayo. Ibyo babigaragaje mu nyandiko yabo yo kwâitaliki ya 23/03/2013 biseâTwungurane ibitekerezo ku mashyaka mashya duhereye kuri MRP-ABASANGIZIâ.
                Ikibazo cyâingutu twagize kandi tugifite mu Rwanda no mu banyarwanda, ni ukutagira umuco wa politiki ishingiye kuri demokarasi nâamashyaka menshi. Kandi uretse nâibyo, nta nâumuco wa politiki yâishyaka gusa niyo ryaba rimwe uhari (no political party culture) kuko niyo rihari nta no guhiganwa mu bitekezo biharangwa. Umuco wa politiki uri mu Rwanda no mu banyarwnda ni ushingiye kuri politiki yâigitugu kuko ari cyo cyaranze amateka yâubutegetsi mu gihugu cyacu kuva ku ngoma ya cyami ntutsi, repubulika mputu zombi, iyambere nâiya kabairi, na repubulika ya mbere ntutsi iyobowe na FPR Inkotanyi.
                Uko kutagira umuco wa demokarasi, kutagira umuco wa politiki wo kujya impaka zivuguruzanya no guhiganwa mu bitekerezo, nibyo bitera biriya byo kwigizayo no gukumira abandi byatwokamye (phenomene de lâexclusion). Abahutu bâintagondwa bo, mu mitwe yabo, harimo ko kurwanya ubutegetsi bubi bwa repubulika ntutsi ya mbere iyobowe na FPR ari akarima kabo ngo  kuko ari bo ba âhutu butwiâ nkuko biyita. Kuri bo jye Anastase Gasana utari âhutu butwiâ nkabo si ndi umuhutu wemewe, ko rero nta mwanya mfite muri politiki nyarwanda yo kurwanya ubutegetsi bubi bwa FPR Inkotanyi. Ntibumva ko ubwo butegetsi mu gihe ari bubi, buri munyarwnda wese yaba umuhutu, yaba umututsi, yaba imvange yâubwo bwoko bwombi, afite uburenganzira busesuye bwo kuburwanya. Ni cyo cyatumye jye na bagenzi banjye ,mu nyandiko yâAmahame yâishyaka twashinze, twatanze urugero rwâumutware Bwanakweli Prosper(umututsi wâumunyiginya) warwanyije ububi bwâubutegetsi bwa Cyami mu gihe cye, abubuza kwica abahutu bashakaga nabo kugira uruhare mu butegetsi bwâigihugu cyabo. Dutanga nâurugero rwa Burugumesitiri Munyandamutsa wa Komini Rushashi (umuhutu) warwanije ububi bwa  Leta mputu ya Habyarimana na MRND ayibuza kwica abatutsi nâabahutu banze kuba abahezanguni.
                Ikindi Rutayisire nâishyaka Banyarwanda bumvise ni uko ishyaka rya poltiki ritagiraho gusa kujya mu butegetsi runaka; rigiraho no kugirango rizane ibitekerezo bishyashya mu ruhamdo rwâamashyaka, muri za mpaka zivuguruzanya mu kinyabupfura, no guhiganwa mu bitekerezo. Abarwanya amashyaka menshi, ni abatumva akamaro kayo mu gutuma abaturage bajijukirwa(role educatif) nâibibazo bo nâigihugu cyabo bafite. Bwana Boniface Rutayisire rero, nâishyaka Banyarwanda, mwarakoze guha MRP-ABASANGIZI ikaze mu ruhando rwa politiki yâamashyaka menshi mu Rwanda.
 
2.SINIGEZE NJYA MURI MRND
                Kujya mwâishyka runaka ukaba umurwanshyaka waryo ni ukurijyamo kubushake bwawe ari wowe uryihitiyemo nta gahato. Sinigeze njya muri MRND, yaba iyo twarimo twese ku ngufu za Leta yâigitugu ya Habyarimana, yaba na MRNDD. Uti byagenze bite? MRND ivuka muri 1975 si nari mu Rwanda, nari umunyeshuli i Paris mu Bufaransa. Ndi mubashyigikiye Nyakwigendera Seth Sendashonga wari Prezedida wâishyirahamwe ryâabanyeshuli ba Kaminuza yâu Rwanda(AGEUNR) wabaye uwambere muri 1975 mu kunenga ivuka ryâishyaka rimwe rukumbi abanyarwanda bose bategetswe kujyamo ku gahato. Habyarimana akoresheje maneko we mukuru Lizinde Thoeneste yashatse kwica Seth Sendashonga atorokera kuri Goma ava kuri Goma ahungira i Bruxelles mu Bubiligi.
                Nasubiye mu Rwanda muri 1981 ndangije amashuli kuko iyo wibeshyaga ukajya mu biruhuko mu Rwanda, iyo wabaga uri umututsi cyangwa se umuhutu wâaho Leta ya Habyarimana yitaga âNDUGA ELARGIâ, bakwita umunyanduga mbese nâubwo waba udakomoka mu karere ka Nduga, maneko za Habyarimana na Lizinde zaguhezaga mu Rwanda amashuli yawe akaba apfubye gutyo. Passeport yawe barayisigaranaga ku kibuga i Kanombe ibiruhuko byawe byarangira wajya mu biro bishimzwe abinjira nâabasohoka(immigration) bakayikwima ugahera aho.
                Ngeze mu Rwanda , guhera mu kwezi  kwa cyenda 1981 nagiye kwigisha muri Kaminuza yâu Rwanda i Nyakinama mu Ruhengeli. Muri 1984 jye na mugenzi wanjye wâumufaransa Porofeseri  Yves Cadiou twabonye ubutumire bwa Yale University ya hano muri Amerika bwo kuza mu nama mpuzamahanga yâabalimu ba Kaminuza  bigisha mwâishami ryâindimi(Faculte des Lettres).Mugenzi wanjye yaje kujyayo jye nangirwa kugenda kubera irondakarere ryarangaga ubutegetsi bwariho icyo gihe kugeza no muri Kaminuza. Ku rutonde rwabagomaba gufata ijambo muri iyo nama nari nabonyeho izina ryâirinyarwnda ryâumuntu ntari nzi witwa Profeseri Kimenyi Alexandre, noneho ntuma  wa mugenzi wanjye wâumufaransa nti nugerayo uzamumbwirire akumpere inyandiko ye anakumpere igitabo yanditse ku rurimi rwâikinyarwanda(These de Doctorat ye). Yves Cadiou agarutse yambwiye ko Profeseri Kimenyi yamubwiye ko atari yiteguye ko hari uzamusaba igitabo cye , ko rero azacyohereza mwâiposita kuri adresse yanjye Yves Cadiou yamuhaye. Bigeze mwâiposita mu Ruhengeri, abamaneko bo kwa Habyarimana basomaga amabaruwa yacu yose tutabizi barampamagayre kwitaba ku biro byabo mu Ruhengeri ubwo ntangira kubazwa ubutitsa ibyo ntazi ngo mu mabaruwa yanjye babonyemo ikinyamakuru âimpuruzaâ cyandikwakaga na Profeseri Kimenyi. Naho ubwo Profeseri Kimenyi nyine yashyize mwâibahasha nini igitabo cye yanditse ahabwa impamyabushobozi yâikirenga mu byâindimi(Dortorat es Letrres) ashyiramo nâicyo kinyamakuru cye Impuruza. Nahereye ubwo nitaba mu nzego zishinzwe iperereza mu Ruhengeli nâi Kigali kuva 1984 kugeza 1989.
                Icyo gihe  nari na Perezida wâishyirahamwe ryâabalimu nâabashakashatsi bose bo muri Kaminuza yâu Rwanda i Butare na Nyakinama. Noneho Perefe Zigiranyirazo wa Ruhengeli, muramu wa Habyarimana, akaba yari afite ikipe ye yâumupira yitwaga Mukungwa.  Uwitwa Nahimana Ferdinand wari umunyabanga mukuru wungirije wa Kaminuza i Nyakinama ni we wari Perezida wâiyo kipi .Perefe Zigiranyirazo atanga itegeko ko umuntu wese ukorera umushahara ku butaka bwa parefegitura ayobora agomba gutanga kimwe cyâicumi mu ikipe ya Mukungwa. Nahimana Ferdinand amaze kubitugezaho jye nkâuhagarariye inyungu zâabalimu bose narabyanze na Nyakwigendera  Profeseri Emmanuel Ntezimana wari umuyobozi wâishami ryâindimi abimfashamo, tunabijyana mu nama nkuru yâubutegetsi ya Kaminuza narimo nkuhagagarariye abalimu bose, turabyanga neza neza.
                Naje no kugira ibindi bibazo bishingiye kâuko narengeraga inyungu zâabakimu bose ba Kaminuza ntarobanuye amoko nâuturere. Uzabaze Pasitori Antoine Rutayise wari umwarimu  muri Kaminuza i Nyakinama bakamwiruka kuko ari umututsi. Uzamubaze uti Gasana babigenje ate azagusobanurira.Uzabaze Porofeseri Gahigi Gerard wirukanywe nawe icyo gihe muri Kaminuza i Butare azira ko ari umunyagitarama. Uzabaze Porofeseri Alberto Basomingera wakuwe muri Kaminuza yâu Rwanda i Butare igitaranya azira ko yigishije isomo ku burenganzira bwâikiremwamuntu mwâishami ryâamategeko, nâabandi. Aba bose bazakubwira ko nabitangiye uko nshoboye nta kurya iminwa ariko leta yâigitugu yari ishingiye kwâirondabwoko nâirondakarere ikandusha imbaraga.
                Bimaze kunkomerana nibwo negereye Nyakubahwa Habimana Bonaventure wâiwacu i Kigali wari umunyamabanga mukuru wa MRND ishyaka rimwe rukumbi rya Leta, mutekererea ibibazo mfite byose musaba ko yanshakira uburyo nava muri Kaminuza  mu Ruhengeli nkajya gukora i Kigali. Nibwo yamfashije mu kwa munani 1989 anzana kumubera umujyanama ushinzwe ibyâumuco, uburezi nâubushakashatsi. Yarambwiye ati hari imyanya yâubujyanama ntafiteho ijambo nkâumujyanama wâibya politiki nâiyindi ati ariko biriya byâumuco ni ibintu basuzugura ku buryo ntawe uzabyitaho. Nuko Nyakubahwa Habimana Bonaventure yankuye mu menyo ya rubamba anzana nkâumukozi wa Leta gukora muri MRND yari ishyaka rimwe rukumbi ikaba nâishyaka rya Leta abantu bose barimo ku gahato. Ngibyo ibyâabahezanguni intagondwa zâamoko nâuturere zo kwa Habyarimana zitwaza ngo nakoze muri MRND ngo nabaye muri MRND. Nongere nshimire Nyakubahwa Habimana Bonaventure wumvise ingorane narimo akamfasha kuzihonoka. Ariho, Imana ishimwe, ushaka wese azagende amubaze.
                Maze kuba umujyana ushinzwe umuco uburezi nâubushakashatsi, ni jye wakoze dosiye yo gukuraho imyaka 8 yâamashuli abanza igasubira ku myaba 6 mfatanije na Profeseri Karenzi Pierre Claver wari umwarimu muri Kaminuza i Butare akaba nâumwe mu bagize Komite Nyobozi ya MRND, na Charles Ntakirutinka wari umunyamabanga mukuru wa Kaminuza yâu Rwanda yose,  nâabandi.
                Amashyaka menshi amaze kujyaho muri Nyakanga 1991 nâikibazo cyâabakozi ba Leta bakoraga muri MRND ikiri ishyaka rya Leta yose kimaze gusobanuka kubadashaka kuguma muri iryo shayaka, ni bwo nabaye umunyamabanga mukuru wa Minisiteri yo gutwara ibintu nâabantu nâitumanaho (MINITRANSCO). Habayeho icyo gihe muri 1991 na 1992 ishyirahamwe ryâabanyamabanga bakuru ba za Ministerei bari bashyigiikiye MRND ryayoborwaga na Leon Mugesera wari Umunyamabanga mukuru wa Minisiteri yâAbari nâAbategarugoli. Jye sinari muri iryo shirahamwe kuko ari jye munyamabanga mukuru wa munisiteri jyenyine wari mu mashyaka arwanya MRND. Jye nari mwâishyaka nari nirihitiyemo ari ryo MDR.Nari umwe mu bagize Biro Politiki yâiryo shyaka ndi no muri Komisiyo yo gutegura imigambi nâingamba zâishyaka (party strategist). Ni muri urwo rwego nakoze ubushakashatsi, ntegura , nandika kandi ntangaza kwâitaliki ya 14/05/1992 inyandiko nise âDOSSIER INTERAHAMWE ZA MUVOMA OU LES IRREDUCTIBLES DU MRND: ESSAI DE DERACINEMENT DU MALâ. Iyi nyandiko ushobora kuyisoma mu gifaransa cyangwa mu cyongereza kuko yabaye inyandiko yâibanze yâUrukiko mpuzamahanga rwa Arusha mu gukurikirana abakoze jenoside yâabatutsi nâabahutu banze kuba abahezanguni mu Rwanda. Jya muri google urayibona. Hanyuma ababuranira Arusha nibwo bafashe umugambi wo kwiregura babeshya ngo ni jye waremye interahamwe bitwaje ko nabaye umukozi wa leta  yâu Rwanda muri MRND, mbese ari amayeli yo kugirango barebe uburyo baburizamo iyo nyandiko yanjye kuko, nkuko uri bubibone nuyisoma, harimo amazina yabo.
 
3. SINIGEZE NJYA MWâISHYAKA FPR INKOTANYI
                Ibi byo sinirirwa mbitindaho. Nakoranye na FPR Inkotanyi mu rwego rwâubufatanye bwari hagati yâishyaka MDR naserukiraga , nâumuryango wa FPR kugeza nsezeye muri Leta ya FPR mu kwezi  kwa mbere mu 2003. Mwâibaruwa yanjye isesera muri Leta iyobowe na FPR Inkotanyi  taliki ya 17/01/2003, nanditse ndega iyo leta ivangubwoko rikabije ntari ngishoye kwihanganira. Sinasezeye muri FPR rero kuko ntigeze nyibera umuyoboke habe na rimwe mu buzima bwanjye. Nâababaye muri FPR ubu bakaba batakiyirimo  barashinze ishyaka RNC,  uzababaze bazakubwira ko batanzi muri FPR. Mbatanzeho umugabo. MDR nayo, ishyaka nari narihitiyemo ku bushake bwanjye ntawe ushyizeho agahato, Inama yâAbaminisitiri ya leta ya FPR inkotanyi yarisheshe nta kiri mu Rwanda naranasezeye mu butegetsi bwa FPR , ndi impunzi muri Amerika nkâabandi bose.
 
 
4. UMWANZURO
                Jye na bagenzi banjye Prosper Bamara Visi-Perezida ushinzwe umutekano, Abdallah Akishuli Visi-Perezida ushinwe ihuzabikorwa byâishyaka PRM/MRP-ABASANGIZI nâabandi batarashaka gutangaza amazina yabo, twiyemeje kuzana mu mpaka za politiki nyarwanda amahame ashingiye ku bworoherane no ku bwubahane, ibyo gutukana, gusebanya no kubeshyera bikavaho, hakabaho  gusa guhiganwa mu bitekerezo. Abashaka ko duhiganwa mu bitekerezo binyuze mu nzira ya demokarasi nâubworoherane, ikinyabupfura, nâubwubahane muze murisanga. Abagenzwa no gutera urubwa(diffamations) gutukana no gusebanya, abo turabihorera kuko ntitwaba mu mahame ya politiki yâishyaka ryacu tugaya bene iyo myitwarire ngo nyuma natwe tugwe muri uwo mutego. Ntawe ukuzaho umwijima undi mwijima; umwijima ukurwaho nâurumuri, umucyo.
                Ubuze icyo avuga ku bitekerezo jye na bagenzi banjye twatanze, aza gutuka, gutera urubwa no kubeshyera umwe mu bayobozi bâishayaka ari we jye none cyagwa undi ejo. Kuki? Kuko adashoboye guhiganwa natwe mu bitekerezo byo kubaka u Rwanda rushya Abanyarwanda bose bifuza. Ese ko twatanze igitekereo ko hakwiye kujyaho Leta yo kugangahura igihugu, guhoza abanyarwanda bose amarira no komora Abanyarwnda bose ibikomere bafite ku mutima, mu mitwe no ku mubiri, wowe ubitekerezaho iki? Ese ko hari igitekereo cyâuko hategurwa inyandiko yâimfashanyigisho itabogamye yo kwifashisha mu ngando zagenerwa abayobozi ba FPR ndetse nâabahoze ari abayobozi muri Leta ya Habayrimana na Sindikubwabo bose hamwe muri urwo rwego rwo kugangahura igihugu cyashegeshwe nâindwara yâagahurwe(alienation ethnique hutu/tutsi, tutsi /hutu),  wowe ubivugaho iki? Impaka nkizo zo kungurana ibitekerezo nizo zidushishikaje, ari nayo mpamvu dushimira Rutayisire Boniface nâishyaka Banyarwnda babibonye batyo.
Bikorewe Savannah, Georgia, muri Leta Zunze Ubumwe zâAmerika taliki ya 02/04/2013
Dr. Gasana Anastase,
Perezida wa PRM/MRP-ABASANGIZI, ishyaka rigamije gusangiza Abanyarwanda bose ibyiza byâigihugu cyabo ntawe usigaye inyuma yâurugi.
 
-------------------------
From: TUBEHO VictimRwanda

Sent: Friday, March 15, 2013 1:26 PM
Subject: A Genocide committed by Tutsis extremists helped by RPF Army against Hutus In Kibungo,Byumba and Umutara, Kigali rural and neighboring regions

 
 A Genocide committed by Tutsis extremists helped by RPF Army against Hutus In Kibungo,Byumba and Umutara, Kigali rural and neighboring regions
 
Part I.
 
I have been always on the side of all victims, asking justice to take action. Some people requested publication of a list of Hutus killed by Tutsi extremists so that those in help may have tangible facts. Because these regions of Kibungo, Byumba, Umutara and Kigali rural  are still suffering  same causes,  we have found that putting a list of some victims in public will be a way to ask justice for them. Itâs also a sign of paying tributes to their loved ones. It takes courage to ask justice to Hutus in those regions because many people lost their lives, others are jailed or persecuted if they say this truth. To publish this information is to show our appreciation to the brave people in those regions and to call on justice. It is to tell them that they are not alone; indeed we have consistently asked to end the killings and whoever involved be brought to justice. We face many challenges because this world doesnât have fair justice to all. Perhaps, with prayers everyone will escape darkness and have right to life and Justice. For you who is reading this document,  keep in mind that people in Kiyenzi, Byumba, Umutara,  Kibungo,  Kigali rural and other neighboring regions in Rwanda  who survived these killings  are still in deep suffering. At most in 15 families, 1 family survived. This survived one doesnât have whom to tell, no voice in politics and no access to economy and justice. If you canât believe in this document, try to visit those places and ask them to show you the people who were living there before 1994 and you will be surprised if you  compare them to  people who are there now. If you wish  we can go together, I Rutayisire Boniface publishing this article. We thank those considering all who were killed despite their ethnic group or regions. That is what will help Rwanda. We proclaim that we are against any one who denies Genocide committed against Hutus in Kibungo, Byumba, Umutara, Kigali rural and neighboring regions. All what happened in those regions in 1994 and after shows that it is a Genocide against Hutus which has been committed by RPF and extremists Tutsis.
 
These lists below contain names of people killed in cell (cell = cellule = akagali) of Kiyenzi. Even, not all of them were mentioned. What happened in kiyenzi is similar to what happened in other cells of Kibungo, Byumba, Umutara, Kigali rural and neighboring regions and other regions. When you count,  you find that Hutus killed in those regions are many times the number of tutsis killed in same regions. You hear about killed Tutsis only because they have voice in politics. In 1994 and after, some Hutus were killed by Tutsis neighbors after the later received RPF protection.  Tutsis hunted Hutus every where, even in mountains, killing them there or taking them to the selected camps. When a big number (of Hutus to kill)  were reached in the camps they packed them in cars to go to be killed by APF armies. After killing they burnt bodies or dumped them in Akagera River where it was possible. Many Hutus in those regions were killed systematically by Tutsis civilians and things were organized by government of RPF. Civilians were helped by RPF army and its leaders.
RPF government killed also Hutus in Kibungo, Byumba, Umutara, Kigali rural and neighboring regions by using a  system of pushing Hutus in bush and not to allow them having access to hospitals and markets. When some Hutus tried to go in public places like hospitals and Markets to buy things which can help the, those Hutus were killed in order to show other Hutus that it is not allowed to get out of bush. In that way, all Hutus were obliged to stay in bush until they dy. This system of killing helped RPF to kill many Hutus silently without using bullets.
The words you will find in tables of this document are testimonies of survivors of the killing. Till now we canât practically say that they survived because any time some of them they die. They are killed one by one, or falsely convicted of genocide or genocide ideology. What is known in cell kiyenzi; many Tutsis took refuge far from their regions and went to hide in churches and other places for from kiyenzi. Unfortunately many of them were killed by interahamwe there and ex.FAR army. Tutsis killed in cell kiyenzi are very few and killings lasted few days. After the war all bodies (of Hutus and Tutsis)  were counted and the number attributed to killed Tutsis. As matter of facts bodies were mixed. Hutus bodies were counted and called Tutsis. Thatâs why the number of Tutsis killed is more times over estimated. There is no independent organization or institution  interested in what happened was able to count and identify all  bodies. Many Hutus in those regions didnât hate Tutsis and many were relatives to Tutsis and others did not know even their ethnicity due to intermarriage in those regions. That is why many of those Hutus were not motivated to kill Tutsis, though you may hear different stories because of the intended benefits of the writer or pressure behind. Unfortunately when RPF was in control, the Hutus were killed despite their moderate behavior. Tutsis neighbor and those from Uganda, both helped and motivated by RPF army  systematically,  killed many Hutus as I mentioned it above. To kill them they used many methods like putting them in prison without any clear reason where they later kill them. Others are made guilty of crimes they have never committed. Currently, there are strategies to prevent survived Hutus to leave the region and those who have left are facing many unfair actions wherever government is able to reach them. Now there are groups or organizations in Rwanda and abroad to prevent people their rights in Media, in Policy making, in Justice and other areas of life. To do this, Rwandans and foreigners are involved willingly or unwillingly. We want them to know that they taking away someoneâs life and they are becoming criminals like RPF members.
 
Now the problem of the people from those regions is how and when they will have fair justice, right to live to their full potential like any other human being. Will Hutus in those regions and in whole Rwanda in general have justice? Will the Hutus be allowed to grieve and mourn their loved ones killed during and after 1994? Will justice listen to them?
 
Brussels, 10/05/2005
 
RUTAYISIRE Boniface
 
 
 
 
IV. List of Victims
 
Part II
 
List of Hutu victims killed by Tutsis inhabitants helped by RPF army in the cell (cellule) of Kiyenzi, District of Rukara-Umutara. (The list does not have all killed people, just some of them). These are only people with whom we have testimonies from survivors who were there but escaped the dead. Normally a big number was killed where no one was left to tell the story. This cell of Kiyenzi we are talking about has an area of around 3 sq kilometer.
 
Name
Sex
Age
Year of
death
Place of
living
Where was killed and how
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1. Mukakaberuka Jeanne (Hutu )
fam.
+- 60 years
August 1994
Kiyenzi
Was killed by a group of Tutsis originating in Kiyenzi. This group was always hunting Hutus every where in order to kill them. They came during the day and they found Mukakaberuka at home, they ordered her to go with them to the center called âsosiyeteâ. They bet her all the way, when they arrived near Mutabarukaâs home they killed her and dumped beside the road and they continued their work of hunting down Hutus. Among her killers these were identified: Uzabakiriho commonly called âRuveveâ, Gakuba, Munyansanga, Mukarusanga, Rubyogo, Moses(Mozesi),Rukundakuvuga, Damascène son in low of Nirere, Minwari, Saveri living in mugatare of Kiyenzi, Bahizi, and others. Those Tutsis killers were some her former neighbors and others were from Uganda with RPF inkotanyi.
2. Nyiraromba of Rwabudariko
Fam.
  -
1994
Kiyenzi
Was killed by a group of Tutsis from Uganda. Later, one of the killers occupied the land of Nyiraromba.
3. Bizimana Théodore ( Nziza)
male
+- 40 years
April 1994
Kiyenzi
Him and Munyabugingo( a Tutsi just escaped interahamwe) were killed by RPF army. Bizimana and Munyabugingo believed to be Tutsis and went into camps of Gahini where other Tutsis were temporarily  living, when they reached there RPF army received them with ropes, they tied them and packed them in car to go and be burnt with Hutus at Gabiro (in Akagera forest) The wife and children of Munyabugingo were killed by Interahamwe.
4. Munyabugingo (TUTSI)
male
+-50 years
April 1994
Kiyenzi
A Tutsi survived Interahamwe after they killed his wife and children. He went with Bizimana as I mentoned above and were killed and burnt by RPF inkotanyi. This was the death of many Hutus in all regions I talked about.
5. Murasira
Male
+-60 years
1994
Kiyenzi
He was attached by Tutsi soldiers (RPF). The groups of people who killed Murasir, among them they were Tutsis from Uganda and a local defense force. The Local defense force at that time were working like Interahamwe. They were armed people to protect Tutsis and those armed people were most of the time the one to begin or motivate the killing of Hutus where Tutsis neighbors were reluctant. They found Murasira in Kiyenzi with 4 other Hutus and both were taken at Gahini at the collection point of Hutus to be killed. Many were killed in carpenterâs working area (called Kabera) near the Gahini Hospital. There at Gahini they waited for sometime till the evening when a car full of soldiers came. The car was a Daihatsu model believed to belong to a businessman in Muzizi center. When soldiers came, they had a list of names of those in the carpenter building and started calling one by one and tying their arms on their backs. The Daihatsu got full with around 70 Hutus but 7 were left due to the size of the car. The 70 packed went to the common place to be burnt and the 7 remaining saw their death in that building. Among all of them one person survived. Those people were women, men and children. Those with their children were tied with their kids and killed and burnt together. Among them one woman was from kawangire with her kid and  they died together.
 
6. Uwizera (Matene) Hutu
male
+-17 years
1994
Kiyenzi
Was a student in high school at Mukarange ( Teacher Training School ) He was with Murasira. Uwizera was among the 4 people who were with Murasira. They were taken to Gahini where Hutus were being assembled and a Daihatsu car came full of RPFarmy. They were tied then taken to be killed and burnt.
7. Nyiramikara  (Hutu)
Fam.
+-70 years
1994
Kiyenzi
Was killed by RPF army and a group of Tutsis extremists. She was at home alone in Kiyenzi.
8. Bwicaro Donature `(Hutu)
Fam.
+-85 years
1994
Kiyenzi
RPF army with Tutsis inhabitants burnt her in the house of Semusharizi. She was with other people composed of women, men and children. Those soldiers had captured many Hutus to be killed in this house.
9. Gacuma a daughter of Nzigira   (HUTU)
Fam
+-13 years
1994
Kiyenzi
RPF army and Tutsis civilians burnt her with other Hutus in the house of Semusharizi. Those victims were old people, kids, babies, men and women.
10. Semusharizi  (Hutu)
 
 
1994
Kiyenzi
Was burnt in his house with other Hutus of all kind. As I mentioned it above those Hutus were burnt by RPF army and some Tutsis civilians.
11. a wife of Semusharizi
fam
 
1994
Kiyenzi
She was burnt in house with her husband and other Hutus as I mentioned it above. Burnt by RPF army and Tutsis civilians.
12. Nyakarashi
male
 
1994
Kiyenzi
His death in not yet known. Whatâs known is that he went to join RPF army and he never came back.
13. a kid of Mugenzi
 
+- 1 year
1994
Kiyenzi
This kid was learning to sit. The RPF Inkotanyi shot this kid.
14.
 
 
 
 
 
15. Tadeyo
male
 
1994
Kiyenzi
Was killed by Tutsis civilians of Kiyenzi, Bugezi. They were hunting Hutus to kill. Amongst are: Gakuba, Munyansanga, Mukarusanga and Tutsis returnees from Uganda.
16. Nyiragatwa
fam
80 years
1994
Kiyenzi
She was beaten to death by a group of Tutsi civilians including Uzabakiriho. Amongst were Tutsis returned from Uganda .
17. Karushonga
fam
70 years
1994
Kiyenzi
Was also killed by a group of Tutsi civilians who was always hunting Hutus to kill. Also Uzabakiriho was among them and Tutsis returned from Uganda.
18. Habimana Ruvuzo
Male
 
1994
Kiyenzi
He was killed by RPF army and Tutsis civilians. He was killed together with his wife and their kid. They were killed near Kiyenzi
19. Mukakibogo Dorocela
fam
 
1994
Kiyenzi
She was killed by RPF army and Tutsi civilians. She died together with her husband and their kid. Died near Kiyenzi
20. a kid of Habimana
 
 
 
 
Died with the parents as specified above.
21. Habyarimana of  Mahirane
Male
 
1994
Kiyenzi
Was killed by a Tutsis extremists group including Munyansanga, Gakuba and some other Tutsis returned from Uganda called: Rubyogo, Moses, Rukundakuvuga, Damascene a son in low to Nirere, Minwari,Saveri living in the center of Kiyenzi, Bahizi, etc
22. a wife of Semana Samake
Fam
+-30 years
1994
Kiyenzi
A group of Tutsi extremists found her in her home with her kids and they ordered them to go to Gahini but in the way there the killers beat them to dead.
23. Musabyimana of Semana
Fam
+-19 years
1994
Kiyenzi
A group of Tutsis extremists killed her with her family in the way going to Gahini where other Hutus to be killed were being collected. Names of killers were mentioned above.
 
24. a kid of Semana
 
 
1994
Kiyenzi
Killed with the parents and siblings
25. a kid of  Semana
 
15 years
1994
Kiyenzi
Killed with the parents and siblings
26. a kid of  semana
 
 
1994
Kiyenzi
Killed with the parents and siblings
27. a kid of Semana
 
 
1994
Kiyenzi
Killed with the parents and siblings
28. a kid of semana
 
 
1994
Kiyenzi
Killed with the parents and siblings
29. Bigari
Male
 
1994
 
He was killed by RPF army but was betrayed by Tutsi civilians
30. Ndemezo
Male
 
1994
 
Also killed by RPF army but betrayed by Tutsi civilians
31. Panya
Male
 
1994
 
Was a soldier in ex-FAR , he was killed by RPF army in Rwamagana
32. Munyengano (teacher)
Male
 
1994
 
He was killed by RPF army but was betrayed by Tutsi civilians
33. Jeanine lived in front of Gasheguâs home
Fam
+-30
1994
Kiyenzi
Killed by RPF army and Tutsi civilians of kiyenzi. Was killed in her home.
34. Umugwaneza
 
+-11years
1994
Kiyenzi
She was studying in primary at Kiyenzi. She was killed along side her mother and young sister. Were killed by Tutsis civilians.
35. Igiraneza
 
9 years
1994
Kiyenzi
Was studying in primary at Kiyenzi. Him and his Mother and his old brother were both killed by Tutsi civilians accompanied by RPF army.
36. Sematama
Male
 
1994
Kiyenzi
Was killed by RPF army and Tutsi civilians. He had refused to flee his home and they found him there and killed him.
37. Gahamanyi living in Rulindanaâs home
Male
 
1994
Kiyenzi
Tutsi civilians with RPF Army tied him, arms on his back and bet him on his chest till he dies.
39. Sebasaza
male
 
1994
Kiyenzi
He was killed by Tutsi civilians and RPF army.
40. Kayinamura commonly called âNkwediâ
Male
 
1994
Kiyenzi
He was killed by Tutsi civilians and RPF army. He was with Sebasaza
41. Kampire
fam
 
1994
Kiyenzi
Was killed by Tutsi groups who were hunting hutus to kill. Amongst them were Tutsis from Kabuye.
42. Mukamwiza
Fam
 
1994
Kiyenzi
She was killed at Buyanja. She was killed together with her baby
43. a kid of Mukamwiza
 
 
1994
Kiyenzi
Was killed together with her Mother
44. George Gasana(teacher)
Fam
 
1994
Kiyenzi
She was killed by Tutsi civilians and RPF army. She had refused to free and they killed her at a center called Videwo. She was buried under the tree there at the center.
45. Mukarutamu
Fam
 
1994
 
She was a mother to Musaningare. She was killed in Nyawera
46. Mukankundiye Elevaniya
Fam
 
1994
Kiyenzi
She was killed together with other many Hutus near the church of Nyagahandagaza. Were shot by RPF army car carrying weapons.
47. Rudamage
Male
17ans
1994
Kiyenzi
Was taken to Gahini and Tutsis there betrayed him. He was tied and killed and later was taken to be burnt
48. Kabera
Male
 
1994
Kiyenzi
Was killed by RPF army but was betrayed by Tutsis civilians. He was killed at the commercial center called â sociyeteâ
 
49. Kamashayija
Male
 
1994
Kiyenzi
He was killed by RPF army but betrayed by civilians and also killed at sociyete center.
50. Binagwaho
Male
 
1994
Kiyenzi
Was killed by Tutsi civilians accompanied by RPF army at his home
51. Habiyakare (Rugarama)
Male
 
1994
Kiyenzi
Was killed by Tutsi civilians accompanied by RPF army at his home
52. a relative of sematama taken refuge at Gakwayaâs home
Male
 
1994
Kiyenzi
Was killed by his Tutsi neighbors and others from Uganda mentioned in this document.
53. a husband Agnès Mukakarangizi
 
 
1994
 
Was killed at Mukarange, another collection center of Hutus to be killed and burnt. Just like Gahini
54. Mother of Twahirwa called Buhinja
 
 
1994
 
She went to visit survivors in Mukarange and they killed her there.
55. Rwigamba of Gahirwa
male
 
1994
Kiyenzi
Was killed in Kiyenzi
56. Benimana Solange
 
 
1994
 
Tutsis living with her at that time gave her to RPF army and they killed her.
57. Mugasa
Male
+-42 years
1996
Kiyenzi
He returned home in 1996 when he arrived in kiyenzi near the home of Seruteja he met with Tutsi extremists hunting Hutus to kill, they seized him and beat him to death. After he has died a Tutsi lady came and removed genital organs from Mugasa. Among the killers were Uzabakiriho,Munyansanga, Gakuba, and other Tutsis from Uganda: Rukundakuvuga, Damascene, Minwari, Bahizi, etc
58.  Sekamana
Male
+-50 years
1996
Kiyenzi
He returned home in 1996 when he arrived at Kiyenzi at near serutejaâs home a same Tutsis group mentioned above seized him and killed him.
59. Igiraneza of Bigari(Teacher at Gahini)
Male
 
After 2000
 
Was a teacher at Gahini high school. They arrested him while going home, after his death no one was punished and no investigation was made either. The way he was killed proves that in Rwanda people are being killed and government is just watching.
60. a kid of Mariko
 
 
1996
Kiyenzi
Was killed by Tutsis of Kiyenzi including Munyansanga, Uzabakiriho, and others
 
 
On Mon, 9/20/10, TUBEHO VictimRwanda wrote:

From: TUBEHO VictimRwanda
Subject: HUTU GENOCIDE MUST BE RECOGNIZED BY THE UN (UNITED NATIONS)
To: "TUBEHO VictimRwanda" , "f" , "f" , "f" , "f" , "f" , "f" , "f" , "UMUSOTO" , "UMUSOTO" , "Akagera Akagera" , "f" , "AFRICADAILY" , "AFRICAFORUM" , "f" , "banacongo yahoogroupes fr" , banayaequateur@yahoogroupes.fr, "f" , africaforum@yahoogroups.com
Date: Monday, September 20, 2010, 8:26 AM

 
HUTU GENOCIDE  MUST BE RECOGNIZED BY  THE UN (UNITED NATIONS) BECAUSE IT HAS BEEN DONE IN RWANDA  IN 1994 AND AFTER  1994 AND IN CONGO BY TUTSIS EXTREMISTS AND SOLDIERS OF RPF

 
According to information published by some European and U.S. media, associations of victims â International Committee for Victims of Massacre, Ethnic Hatred and Genocide "and" Tubeho Twese ASBLâ  thank the UN investigators who conducted  a survey on Hutu genocide committed by the RPF army in Congo.
 
The associations of victims â International Committee for Victims of massacre, ethnic hatred and Genocideâ and âTubeho Twese ASBLâ request the UN to publish this report as it is without changing anything. The words "Hutu genocide" should be included in this report as the investigators put them in the report because these words are based on the results of the investigation.  
 
If there is anything which is changed by the UN in this report because of pressure made by the Rwandan government, it can cause huge consequences that will last throughout the life of the UN. No person in the world has the right to play with the crimes of genocide. The UN and its Secretary-General should not play with fire. The United Nations must know that the weather and world has changed. We are no longer in the period the UN can do whatever he wants on the crimes committed against Rwandans as they did in past before our speaking publicly as victims of Hutu genocide and Tutsi genocide. This investigation already conducted by investigators from the United Nations will not disappear because the media, law-abiding citizens of the world and us as victims, we are here to defend it and condemn the United Nations and any other person for all historical sins they can  commit  if they try to modify or swallow this report. We're 100% sure that governments and law-abiding citizens of the world will support us and nobody can resist for  this global force for all the years that the UN will exist.  
 
We ask the United Nations in his report to put  the words âHutu genocideâ  as the investigators have done.
 
As we did in the past, we continue to ask the UN (and other international organizations and states) to do investigations on the Hutu genocide committed in Rwanda by Tutsi extremists and some soldiers of the RPF . It is time for the UN  to correct all mistakes that the UN has committed in Rwanda case.
 
 Everybody must know that some Hutus extremists and Interahamwe committed Tutsi genocide in Rwanda.   Tutsi extremists and soldiers of RPF committed Hutu genocide in 1994 and after 1994 in Rwanda and Congo.  All criminals must be punished by same court in same time.  
We have given evidences  and we will continue to give others. The Hutu genocide that took place in 1994 and after 1994 in Rwanda and in Congo (in 1996 and 1997 ...)  should be recognized as Hutu genocide. The person who denies the Hutu genocide (whoever he is) must be considered as a criminal or an accomplice of the RPF which committed the genocide and that  person should be prosecuted for this crime.
How someone can deny the obvious if he is a normal person or if he is a serious leader of a serious institution?
We call on all citizens (with goodwill) of the world to rise as one man to defend the historical and verifiable truth of Hutu genocide.
We are enclosing to this, some testimonies explaining how Hutu genocide took place in  Rwanda in 1994 and after 1994 and  in Congo.
Done in Brussels, 08th September, 2010
RUTAYISIRE Boniface
President of the Association of Victims "International Committee for Victims of Massacre, Ethnic hatred and Genocideâ and âTubeho Twese ASBL" and President of Banyarwanda Party


AUTRES TEMOIGNAGES:

Extrait : « Nous affirmons toujours que le génocide Tutsi a eu lieu et ses auteurs doivent être punis. Mais, avec preuve à lâappui (et
décente sur terrain pour ceux qui veulent vérifier), nous signalons que les Hutus ont été tué en masse systématiquement de façon que
lâONU et différents rapporteurs parlent du génocide pour qualifier les crimes commis par le FPR contre les hutus.
Nick Gordon, a British reporter, en avril 1996, il a révélé que âthe Tutsi dominated regime in Rwanda, which took power by force
in 1994, operates petroleum-fueled crematoriums at several locations. Their victims are Hutu, men, women and children of all ages.
Said in UDC Newsletter. In the same year, UDC Newsletter amplified the existence of this gross crime to no avail
Nick Gordon investigated and reported that RPF regime built crematoriums at Bugesera, Ruhengeri, Byumba, Kibungo,
Inyungwe and other locations where thousands of Hutus are killed daily and their bodies are incinerated under the program called
"MANPOWER DUTIES" while U.S. officials are looking the other way. The Tutsi regime is conducting genocide in Rwanda to reduce
the Hutu population to "manageable level". At Gabiro, one of those Auschwitz-like crematorium, Nick reports, between 1000 and
2000 Hutus are incinerated daily and their ashes spread in the fields by a tractor. It is also reported that American military has
established a base adjacent to the crematorium at Bugesera. It is impossible for American GIs not to hear the daily and loud groaning
coming from across the fence; neither can they fail to smell the stench of burning flesh. A highly placed official in Kigali reached by
phone last month who requested for anonymity, confirmed the existence of those Nazi-like crematoriums where over 2000 Hutus are
incinerated daily and their ashes scattered in fields! When asked whether U.S. officials in Kigali know of this? She answered,
"absolutely YES."
Nick Gordon continue en disant que âSurprisingly, U.S. military stationed near and working with the Tutsi "gestapo" know of
these crematoriums but none has yet expressed any concern! U.S. officials in the White House, Pentagon, State Dept. and the CIA
who pamper the Tutsi regime in Kigali have maintained total silence and often engage in cover ups to criminal activities and
transgressions of civilized conduct by the Kigali regime.
According to sources in Rwanda, the crematorium at Nyungwe forest is run by a garrison who are under training by U.S. military
officials. The sources implicate Americans as having built the crematorium at Byumba which is disguised as a "Water Supply and
Rehabilitation of Refugees Project". The one at Gabiro is also attributed to America construction.
Nick Gordon continue en disant que « UDC has learnt that the population in areas surrounding those crematoriums have been
complaining about the stench of burning flesh. In response, RPF Gestapo imported machines which grind the bodies and dump the
remains in acid solution.
Lâenquête de Nick Gordon, porte les mêmes informations que lâenquête de RUTAYISIRE Boniface, président de lâassociation
des victimes (Hutus, Tutsis et autres) TUBEHO TWESE ASBL et CIVHEMG, qui a publié une enquête réalisée dans la région de
lâEst du Rwanda à Kibungo Umutara et Kigali Ngali (selon lâancienne appellation) » Voir texte au verso. Source: www.allvictims.orgQuant au Major Furuma Alphonse, ancien officier du FPR, dans sa lettre ouverte à Kagame, il déclaré : "From the time Arusha
Peace Agreement was being negotiated up to as late as 1996, you(Kagame Paul) carried out a deliberate policy of using all means
possible to reduce the Hutu Population in the Umutara, Kibungo and Bugesera regionsâ. These areas were deliberately resettled by
old caseload returnees from Uganda, Tanzania and Burundi respectively. Families of many top RPF/RPA leaders are among those
who were resettled in this manner." Major Furuma Alphonse, Open letter to Kagame, Kigali, 2001.
Le Major Furuma Alphonse révèle que câest Paul Kagame qui a donné lâordre à ses troupes pour réduire par tous les moyens
possibles les populations hutus de Umutara, Kibungo et Bugesera dans le but dây installer les réfugiés rapatriés dâOuganda.
Lâintention de détruire un groupe humain (en tout ou en partie) est établie. Il y a eu un génocide. Il n'est pas possible de qualifier ces
crimes autrement.
Lâampleur des massacres dans certaines localités a pris une ampleur terrible, selon lâenquête réalisée par Rutayisire Boniface
président de lâassociation des victimes (2006), « dans les secteurs de Ngoma et Nshiri (ancien préfecture de Kibungo), à
lâétablissement scolaire situé à Kanazi (Sake) les militaires du FPR ont mis les hutus ensemble (sous forme dâune réunion) et ils ont
commencé à tirer sur la foule. Les personnes tuées dans ce centre dépassent 20.000 hutus. C'est une partie de la population de
différentes communes. Le centre de Kanazi est partagé entre deux secteurs. A Kinzovu, les hutus tués ont été brûlés, à Bisenga et
Remera de Kibungo, etc. Partout à lâEst du Rwanda il y a eu des milliers des hutus tués par certains tutsis et les militaires du FPR.
Dans la déclaration de Rutayisire Boniface du 30 novembre 2004 et dans son témoignage dans la cour dâassise de Bruxelles où il
a témoigné en tant que témoin de contexte neutre, il a déclaré que « après une semaine, le FPR a pu occuper toute la région de
lâEst du Rwanda et le FPR a fermé la frontière de Rusumo. Mais avant dây arriver, les zones occupées par le FPR, connaissaient
déjà les massacres systématiques à grande échelle de tous les hutus, des enfants, vieillard. Les biens de ces hutus tués étaient
occupés immédiatement par la population anglophone venue de lâOuganda qui participait aussi à ces massacres. Quand le FPR est
arrivé à Rusumo, ils ont fermé la frontière et ont empêché de la population Hutu de fuir. Je rappelle que cette population fuyait les
massacres systématiques qui étaient en trait dâêtre commis par des paysans tutsis et des soldats du FPR. Plusieurs camps de camps
de concentration des hutus ont été installés dans plusieurs localités dans toute la région pour y rassembler les hutus à tuer. Les
paysans tutsi et les paysans tutsis anglophones accompagnés par les « local defense forces » qui venaient dâêtre créée ont constitué
des bandes pour chasser les hutus des villages, le terme utilisé par les villageois était « fouiller les hutus », câest à dire chercher
minutieusement chaque hutu pour le tuer. Comme les interahamwe, les paysans tutsis partaient en grand nombre (comme une foule)
pour fouiller les hutus aux villages dans leurs maisons pour les tuerâ¦
Un hutu qui se sauvait, les paysans Tutsis lui courraient derrière pour lâattraper et le tuer. Certains hutus qui avaient une
faiblesse y compris les enfants et les femmes étaient tués sur place tandis que les autres étaient amenés dans le camps de
concentration des hutus. Citons par exemple le camp de concentration de Gahini quâon avait installé dans la menuiserie près de
lâHopital de Gahini. Le soir les camions remplis des militaires venaient dans ces centres pour attacher les cordes aux bras des hutus,
les bras derrière le dos et les frapper un petite houe agafuni à la tête et les jetaient les corps dans le camion et les amenaient dans des
centres installés pour brûler les corps comme le centre de Gabiro et Ryamanyoni, Nasho, Zaza et ailleurs. Les militaires du FPR
avaient aussi installés les centres pour tuer « camps de concentration » des hutus près de chaque hôpital et près des marchés de façon
quâun hutu qui venait pour se faire soigner était tué. Cela se faisait pour que les hutus rescapés de ce génocide ne puissent pas se
faire soigner.
Quant aux crimes commis par le RPR contre les réfugiés hutus au Congo, La lettre datée du 29 JUIN 1998, adressée au Président
du conseil de sécurité par le secrétaire général de lâONU dit que "les tueries auxquelles se sont livrés l'AFDL et ses alliés, y compris
des éléments de l'Armée patriotique rwandaise, constituent des crimes contre l'humanité, tout comme le déni d'une assistance
humanitaire aux réfugiés rwandais hutus. Les membres de l'Équipe pensent que certains des meurtres peuvent constituer des actes de
génocide, selon l'intention qui les motivait, et ils demandent que ces crimes et leurs motifs fassent l'objet d'une enquête plus poussée."
Rappelons que le chef dâétat major de lâAFDL était James Kabarebe qui est le Chef dâEtat major de lâarmée Rwandaise dâaujourdâhui.
Le journal Le soir N° 189 du mercredi 14 et jeudi le 15 août 2002, p5 dit :......."Par contre, au Rwanda des milieux d'opposition
dénoncent les massacres systématiques qui auraient eu lieu en 1994 dans les régions du Mutara, de Kibungo et du Bugesera et citent
le chiffre de 10.000 à 20.000 morts tués dans certaines commune. Si des officiers supérieurs de l'APR (qui par suite déployèrent leur
"talent" au Congo) étaient amenés à comparaître devant un tribunal international leurs témoignages pourraient ébranler les
fondements du régime. Par ailleurs, les familles dont des membres ont été tués par le FPR demandent que ces cas-la soient examinés
par les juridictions Gacaca au même titre que celui des participants au génocide.
Les crimes de génocide commis par le FPR contre la population Hutu, sont reconnus par tous au Rwanda comme un génocide
contre les Hutus et la population Hutu (malgré lâintimidation) réclame que ces crimes soient jugés ensemble avec les crimes de
génocide contre les Tutsis. Selon lâextrait du rapport des Députés de la République du Rwanda juin 2004, dans le district de
Rukara (Commune Rukara, Umutara ex Kibungo), le rapport dit que sur les villages, les juridictions gacaca connaissent ces
problèmes : « Les problèmes suivants ont été identifiés dans les juridictions gacaca: Il y a des endroits où les assemblées des
tribunaux gacaca ainsi que la population disent ce qui suit " Nous continuons de parler seulement les problèmes des Tutsis victimes
du génocide,mais où est-ce qu'on a écrit officiellement le problème des Hutus tués par les Inkotanyi ?". Il y a aussi dâautres
témoignages tel que le film de Marcel Guérin, réalisé par la VRT en Belgique et ce film donne plus de détails sur ces crimes de
génocide contre la population hutu. On peut visionner ce film sur ce website : www.allvictims.orgâ. Source : www.allvictims.net
 
FRENCH: 
 
LE GENOCIDE HUTU DOIT ETRE RECONNU PAR LâONU PARCE QUâIL A EU LIEU AU RWANDA EN 1994 ET APRES 1994  ET  LE GENOCIDE HUTU A EU LIEU AU CONGO
 
Selon les informations publiées par certains médias  européens et américains, les associations des victimes « Comité International pour les victimes de la Haine Ethnique Massacres et Génocide » et « Tubeho Twese ASBL » remercient les enquêteurs de lâONU  qui viennent de réaliser une enquête  sur le génocide Hutu commis par lâarmée du FPR au Congo.
 
Les associations des victimes « Comité International pour les victimes de la Haine Ethnique Massacres et Génocide et Tubeho Twese ASBL » demandent à lâONU de publier ce rapport tel quâil est sans rien modifier. Les mots âgénocide Hutuâ doivent figurer dans ce rapport tel que les enquêteurs les ont mis  dans le rapport sur base des résultats de lâenquête.
 
Sâil ya quelque chose qui est modifié à ce rapport à cause de la pression faite par le gouvernement Rwandais, cela peut causer des conséquences énormes qui vont durer pendant toute lâexistence de lâONU.  Aucune personne au monde nâa droit de jouer avec les crimes de génocide. LâONU et son Secrétaire Général ne doivent  pas jouer avec le feu.  LâONU doit savoir que le temps a changé.  Nous ne sommes plus dans la période où lâONU peut faire ce quâil veut sur les crimes commis contre les Rwandais comme avant notre prise de parole publiquement en tant que victimes du génocide Hutu et génocide Tutsi.  Lâenquête déjà réalisée par les enquêteurs de lâONU ne sera pas disparue parce que les médias, les citoyens honnêtes du monde entier et nous les victimes nous sommes là pour la défendre et faire payer lâONU et toute autre personne pour toutes les fautes historiques quâils auront commises sâils essayent de modifier ou avaler ce rapport. Nous sommes sûrs à 100% que les gouvernements et les citoyens honnêtes du monde entier nous soutiendront et personne ne peut résister à cette force mondiale pour toute les années que lâONU va durer.
 
Nous demandons à lâONU de mettre dans son rapport les mots génocide Hutu commis au Rwanda tel que les enquêteurs lâont fait. 
 
Comme nous avons fait dans le passée, nous demandons  encore à lâONU (et à dâautres organisations internationales et Etats) de faire  une  enquête sur le génocide Hutu commis à lâintérieur du  Rwanda par certains Tutsis extrémistes  et certains militaires du FPR.  Il est temps que lâONU corrige toutes les fautes que lâONU a commis dans le dossier Rwanda. Comme nous le disons depuis longtemps, il y a eu le génocide Tutsi au Rwanda et le génocide Hutu en 1994 et après 1994 au Rwanda et Congo.
Nous avons donnée des preuves et nous continuerons à les donner.  Ce génocide Hutu qui a eu lieu en 1994 et après 1994 au Rwanda  et  au Congo en 1996 et 1997⦠doit être reconnu comme tel.  La personne qui nie le génocide Hutu (quelque soit le statut  de cette personne) doit être considérée comme criminel ou complice du FPR qui a commis ce génocide et cette personne doit être poursuivi pénalement pour ce crime.
On ne peut pas nier lâévidence si on est une personne normale ou si on est à la tête dâune institution sérieuse.
Nous lançons un appel à tous les citoyens (de bonne volonté) du monde entier pour se lever comme un seul homme en vue de défendre cette vérité historique et vérifiable sur le terrain.
Nous annexons à la présente, certains témoignages et autres documents importants pour le génocide Hutu commis au Rwanda en 1994 et après 1994 et le génocide Hutu commis au Congo par lâarmée du FPR.
Fait à Bruxelles, le 08/09/2010
RUTAYISIRE Boniface
Président de lâassociation des victimes âComité International pour les victimes de la Haine Ethnique Massacresâ et âGénocide et Tubeho Twese ASBLâ et Président de Banyarwanda Party
 
Copie pour information à :
 
His Excellency the President of  USA 
 His Excellency the Prime Minister of Australia 
His Excellency the President of  France 
His Excellency the Prime Minister of Spain
 International Court of Justice 
 International Court Tribunal for Rwanda ICTR 
 His Excellency the President of Security Council 
 His Excellency President of Uganda 
 Prime Minister of United Kingdoms UK 
 Prime Minister of Holland 
 President of Tanzania 
President of Burundi 
President of Congo RDC 
President of South Africa 
Prime Minister of Norway 
Prime Minister of Sueden 
 President of Finland 
 His Excellency the Council of Germany   
Prime Minister of Belgium 
 All Representatives of European Countries   
 Prime Minister of Spain 
 Member of European Parliament (All) 
His Excellency the Head of Commission in European Union (All)   
 His Excellency the Member of African Union (All) 
 His Excellency the Representative of Government member of European Union (All) 
 His Excellency Member of Security Council (All)   
 His Excellency Member of European parliament (All)   
 His Excellency Member of USA Congress (All)   
 His Excellency the Representative of International Amnesty   
 His Excellency the Representative of Human Rights Watch 
 His Excellency The Archbishop of Canterbury 
 Holiness Pope Benedict XVI 
 His Excellency Michael Cassidy 
 His Excellency Nelson Mandela                            
His Excellency Bishop Desmond Tutu 
 His Excellency the Representative of Martin Luther King Center 
 His Excellency the Representative of Jimmy Carter Center
 
==================================================
 
From Forum DHR Message 19546, 2665 membres rwandais et étrangers
De :  Nikozitambirwa nikozitambirwa@y...>
Date :  Jeudi 28, Avril 2005  10:25
Objet :  Génocides commis par l'APR/FPR à Byumba, Umutara, Kibungo, Bugesera et au CONGO
 
Le génocide des musulmans de Srebrenica n'a pas été reconnu par une quelconque résolution du Conseil de Sécurité des Nations-Unies; il a été constaté par le juge (voir décision du TPIY du 2 août 2001 reconnaissant l'accusation de génocide à l'encontre du général Kristc pour le massacre d'un grand nombre d'hommes musulmans à
Srebrenica entre le 11 juillet et le 1er novembre 1995).
 
Cette décision du TPIY est conforme au droit. Elle peut, et partant, doit, faire jurisprudence. 
Si le Tribunal Pénal International pour le Rwanda (TPIR) siégeant à Arusha  faisait correctement son travail, il jugerait les criminels de l'APR/FPR et, à l'instar du TPIY siégeant à La Haye, constaterait le génocide (car il s'agit bien d'un génocide) commis par Paul Kagame et son APR/FPR contre les popualtions hutu de Byumba, Umutara, Kibungo, Bugesera, entre le 1er janvier et le 31 décembre 1994.
 Le juge n'a pas besoin d'une résolution du Conseil des Nations Unies allant dans le même sens pour constater ce génocide. Une telle résolution ne figure pas parmi les éléments constitutifs du génocide tels que définis par la Convention Internationale réprimant ce crime. Il faut (et il suffit) que les éléments matériel et intentionnel soient réunis pour qu'il y ait génocide.
 1. L'élément matériel de l'infraction de génocide est facile à établir. Les massacres à grande échelle des populations civiles hutu en raison de leur seule appartenance à l'ethnie (réelle ou supposée) hutu ont eu lieu et ce ne sont pas les preuves qui manquent.
 2. Toutefois, il ne suffit pas d'établir l'élément matériel de l'infraction, encore faut-il aussi apporter la preuve de l'élément intentionnel (l'intention de détruire un groupe humain, en tout ou en partie, en l'occurrence la population hutu).
 Quelle était l'intention de Paul Kagame et de ses hommes quand il a donné à ceux-ci l'ordre de massacrer les Hutus des zones qu'il venait de conquérir?
 A cet égard, ma position a toujours été la suivante (et le jugement KRSTIC me conforte dans mon opinion):
 Si ce que le Major Alphonse Furuma a écrit à ce sujet est vrai (il incombe à l'accusation d'en fournir les éléments de preuve), il s'agit bien d'un génocide.
 A toutes fins utiles, je te rappelle que le Major Alphonse Furuma a écrit ce qui suit:
 "From the time Arusha Peace Agreement was being negotiated up to as late as 1996, you carried out a deliberate policy of using all means possible to reduce the Hutu Population in the Umutara, Kibungo and Bugesera regions.
 These areas were deliberately resettled by old caseload returnees from Uganda, Tanzania and Burundi respectively. Families of many top RPF/RPA leaders are among those who were resettled in this manner."
Si comme le dit le Major Alphonse Furuma (et comme je le crois), Paul Kagame a donné l'ordre à ses troupes de réduire par tous les moyens possibles les populations hutu de Umutara, Kibungo et Bugesera, dans le but de pouvoir y installer les réfugiés rapatriés d'Uganda, l'intention de détruire un groupe humain (en tout ou partie) est établie. Il y a donc génocideA la lumière du jugement KRSTIC, il n'est pas possible d'arriver à une autre conclusion.
 Le même raisonnement peut être tenu à l'égard des massacres des réfugiés hutu dans l'Est du Congo.
 Pour ces derniers massacres, même la Commission du Conseil de Sécurité des Nations Unies qui avait été chargée de mener une enquête à ce sujet a conclu que des actes de génocide (ou pouvant être qualifiés tels) avaient été commis.
 Ci-après la LETTRE DATÉE DU 29 JUIN 1998, ADRESSÉE AU PRÉSIDENT DU CONSEIL DE SÉCURITÉ PAR LE SECRÉTAIRE GÉNÉRAL. Il résulte clairement de cette lettre que:
 "les tueries auxquelles se sont livrés l'AFDL et ses alliés, y compris des éléments de l'Armée patriotique rwandaise, constituent des crimes contre l'humanité, tout comme le déni d'une assistance humanitaire aux réfugiés rwandais hutus. Les membres de l'Équipe pensent que certains des meurtres peuvent constituer des actes de génocide, selon l'intention qui les motivait, et ils demandent que ces crimes et leurs motifs fassent l'objet d'une enquête plus poussée."
 Bonne lecture et bonne journée. 
**************************
Abatabizi bicwa no kutabimenya.
NIKOZITAMBIRWA, 28-04-2005.
(ILDEPHONSE MURAYI)
Juriste
----------------------------------------------
http://www.topstarmagazine.com/victim1.gif
Conseil de
sécurité
Distr.
 
---------------------------------------------------------------------------------
 
--- On Sun, 4/22/12, TUBEHO VictimRwanda   wrote:

From: TUBEHO VictimRwanda
Subject: DORE UKO GENOCIDE YAKOREWE ABAHUTU BYUMBA,KIBUNGO NA KIGALI NGARI

Date: Sunday, April 22, 2012, 4:07 PM
 
 
 
From Forum DHR Message 19546, 2665 membres rwandais et étrangers
De :  Nikozitambirwa nikozitambirwa@y...>
Date :  Jeudi 28, Avril 2005  10:25
Objet :  Génocides commis par l'APR/FPR à Byumba, Umutara, Kibungo, Bugesera et au CONGO
 
Le génocide des musulmans de Srebrenica n'a pas été reconnu par une quelconque résolution du Conseil de Sécurité des Nations-Unies; il a été constaté par le juge (voir décision du TPIY du 2 août 2001 reconnaissant l'accusation de génocide à l'encontre du général Kristc pour le massacre d'un grand nombre d'hommes musulmans à
Srebrenica entre le 11 juillet et le 1er novembre 1995).
 
Cette décision du TPIY est conforme au droit. Elle peut, et partant, doit, faire jurisprudence. 
Si le Tribunal Pénal International pour le Rwanda (TPIR) siégeant à Arusha  faisait correctement son travail, il jugerait les criminels de l'APR/FPR et, à l'instar du TPIY siégeant à La Haye, constaterait le génocide (car il s'agit bien d'un génocide) commis par Paul Kagame et son APR/FPR contre les popualtions hutu de Byumba, Umutara, Kibungo, Bugesera, entre le 1er janvier et le 31 décembre 1994.
 Le juge n'a pas besoin d'une résolution du Conseil des Nations Unies allant dans le même sens pour constater ce génocide. Une telle résolution ne figure pas parmi les éléments constitutifs du génocide tels que définis par la Convention Internationale réprimant ce crime. Il faut (et il suffit) que les éléments matériel et intentionnel soient réunis pour qu'il y ait génocide.
 1. L'élément matériel de l'infraction de génocide est facile à établir. Les massacres à grande échelle des populations civiles hutu en raison de leur seule appartenance à l'ethnie (réelle ou supposée) hutu ont eu lieu et ce ne sont pas les preuves qui manquent.
 2. Toutefois, il ne suffit pas d'établir l'élément matériel de l'infraction, encore faut-il aussi apporter la preuve de l'élément intentionnel (l'intention de détruire un groupe humain, en tout ou en partie, en l'occurrence la population hutu).
 Quelle était l'intention de Paul Kagame et de ses hommes quand il a donné à ceux-ci l'ordre de massacrer les Hutus des zones qu'il venait de conquérir?
 A cet égard, ma position a toujours été la suivante (et le jugement KRSTIC me conforte dans mon opinion):
 Si ce que le Major Alphonse Furuma a écrit à ce sujet est vrai (il incombe à l'accusation d'en fournir les éléments de preuve), il s'agit bien d'un génocide.
 A toutes fins utiles, je te rappelle que le Major Alphonse Furuma a écrit ce qui suit:
 "From the time Arusha Peace Agreement was being negotiated up to as late as 1996, you carried out a deliberate policy of using all means possible to reduce the Hutu Population in the Umutara, Kibungo and Bugesera regions.
 These areas were deliberately resettled by old caseload returnees from Uganda, Tanzania and Burundi respectively. Families of many top RPF/RPA leaders are among those who were resettled in this manner."
Si comme le dit le Major Alphonse Furuma (et comme je le crois), Paul Kagame a donné l'ordre à ses troupes de réduire par tous les moyens possibles les populations hutu de Umutara, Kibungo et Bugesera, dans le but de pouvoir y installer les réfugiés rapatriés d'Uganda, l'intention de détruire un groupe humain (en tout ou partie) est établie. Il y a donc génocideA la lumière du jugement KRSTIC, il n'est pas possible d'arriver à une autre conclusion.
 Le même raisonnement peut être tenu à l'égard des massacres des réfugiés hutu dans l'Est du Congo.
 Pour ces derniers massacres, même la Commission du Conseil de Sécurité des Nations Unies qui avait été chargée de mener une enquête à ce sujet a conclu que des actes de génocide (ou pouvant être qualifiés tels) avaient été commis.
 Ci-après la LETTRE DATÉE DU 29 JUIN 1998, ADRESSÉE AU PRÉSIDENT DU CONSEIL DE SÉCURITÉ PAR LE SECRÉTAIRE GÉNÉRAL. Il résulte clairement de cette lettre que:
 "les tueries auxquelles se sont livrés l'AFDL et ses alliés, y compris des éléments de l'Armée patriotique rwandaise, constituent des crimes contre l'humanité, tout comme le déni d'une assistance humanitaire aux réfugiés rwandais hutus. Les membres de l'Équipe pensent que certains des meurtres peuvent constituer des actes de génocide, selon l'intention qui les motivait, et ils demandent que ces crimes et leurs motifs fassent l'objet d'une enquête plus poussée."
 Bonne lecture et bonne journée. 
**************************
Abatabizi bicwa no kutabimenya.
NIKOZITAMBIRWA, 28-04-2005.
(ILDEPHONSE MURAYI)
Juriste
----------------------------------------------
http://www.topstarmagazine.com/victim1.gif
Conseil de
sécurité
Distr.
 
 
DOCUMENT II: GENOCIDE YAKOREWE ABAHUTU BYUMBA,KIBUNGO NA KIGALI NGARI

Uko byagiye bigendekera buri wese urabibona hano muri suite ya tableau:
NB1: Nkuko byavuzwe mbere, hari uburyo bundi spécial bwakoreshejwe mukumaraho bwangu abahutu  bâi Kibungo, Umutara Bugesera aribwo bwo gufunga imipaka nâamayira yose asohoka noneho abaturage bakagumamo aho hagati bakabahindira mumashyamba, mubihuru, mubishanga nâahandi, ahari ibikorwa abaturage bakeneye byâamavuriro nâisoko hashyirwa ibigo (camps) byicirwamo umuhutu wese uje agana ibyo bikorwa by'amavuriro.   Nanone umuhutu wishwe akicwa nabi kumugaragaro ngo nâabandi bahutu babimenye be kuza kwivuza batinye kwicwa maze bashirire iyo bihishe. Byatumye abaturage b'abahutu batinya kwegera  amavuriro kuko FPR yabaga yararishyize  iruhande ibigo byâabasirikare hamwe nâibigo (camps de transit)  biciramo abahutu. Ahari ivuriro hose usanga hari n'ikigo cyo kwiciramo abahutu cyangwa ubundi buryo bwo kubarundanya (camps de transit)  nka Gahini  bakajyanwa kwicirwa ahandi.  Benshi bamaze igihe bativuza bagapfa bishwe gutyo  n'abo bicanyi bakoresheje uburyo buhanitse cyane bwo kubatsemba vuba,  kubera uwajyaga  kwivuza ntiyagarukaga. Ni gutyo umugabo wâi Kiyenzi wâumusaza wâimyaka igera hafi kuri  80 witwa Sebashi na nagutyo Murasira nâabandi  nâabandi bâinzirakarengane bishwe gutyo. Hari nâabandi bishwe kubundi buryo tutanditse hano bizagira igihe cyabyo. Kugirango abaturage barusheho gushira vuba hakoreshejwe no kohereza  ibitero b'abatutsi  n'abasirikare bo kujya guhiga no kwicira abahutu  iwabo kumisozi  iyo bari.
2. Amazina yose yâabishwe bâi Kiyenzi ntabwo agaragara muri iyo tableau turacyabikoraho kuko mbere yo kwandika umuntu bigomba kuba ari ukuri nyako bigatwara n'igihe cyo kubisuzuma.
 Mbere yâuko abaturage bâabatutsi bagaba igitero babanzaga kugirana inama yo kugitegura, bagahabwa nâamabwiriza nâumutegetsi uri hafi cyangwa umusirikare uko biri bugende. Aho basangaga ibintu barabisahuraga.  Kugaba igitero abatutsi babyitaga ko bagiye « gufuya abahutu » nâuwicwaga baravugaga ngo bamufuye,  ni ukuvuga âfouiller les bahutuâ=guhiga abahutu ku misozi hose mumazu no hanze ntihagire ukwisoba. Nta mirwano yari ikiri mu karere kuko imirwano muri ako gace itigeze irenza icyumweru. Ndetse bisa n'aho nta mirwano yahabaye.  Abasirikare ba ex FAR nâinterahamwe bahaciye biruka bahunga nâinkotanyi ziruka zijya gufata utundi turere.  Abaturage bâi Kiyenzi bâabahutu nta wigeze atunga intwaro ya gisirikare kuko cyari igiturage gisanzwe cyâabantu bicecekeye. Ku iyicwa ryâabahutu, abahutu bahigwaga nâabatutsi, abafite imbaraga bafashwe  bagashorerwa bakajyanwa kwicwa. Abenshi mubahutu bacirwaga aho bari  cyangwa bakicirwa  mu nzira,  abandi bahutu bakajyanwa i Gahini kuzirikwa, gupakirwa imodoka zâabasirikare, gukubitwa agafuni no gutwikwa.
Abarikare b'inkotanyi  bari bakambitse hafi ya camps barundagamo abahutu bo guhambirwa no gutwikwa. Ubutegetsi bwa komini bwari bwarimutse bukorera byâagateganyo i Gahini mumazu yâivuriro ryâibimuga bitaga ngo ni kwa âHaridingiâ ibyo ntibyabuzaga no kugera Karubamba aho bwari busanzwe.  Aho ubutegetsi bwa komini bwakoreraga ni muri metero zitagera ku ijana uvuye ku ibarizo rya Kabera bari barahinduye ikigo barundamo abahutu bagiye kwicwa.   Abasirikare ba F.P.R bakwiraga mugiturage  bavuye  aho  bari bakambitse kuri CERAI  i Rwinkuba mubirometo bitarenga bitatu uvuye i Kiyenzi. Abandi basirikare ba F.P.R bavaga i Gahini. Mu ivuriro ryâi Gahini havuragamo umusirikare wâumudogiteri.
Igitero cyâabatutsi bâi Kiyenzi cyajyaga guhiga abahutu cyari kigizwe na Uzabakiriho bita Ruveve, Mukarusanga,   Gakuba, Swaldi, Madalina, Mukangarambe, Nzaramba, nâabandi babaga bitwaje imihini nâimpiri nâamasuka yâamafuni.  Kuri abo hiyongeraho n'abatutsi bavuye i Bugande benshi barimo Rukundakuvuga, Saveri, Rubyogo, Bahizi, Damascène, Mazesi wari ushinzwe umutekano, Fred, Mukesha wari responsable wa cellule, Lubereti utuye mubya Niyitegeka,  umugabo wavuye i Bugande warongoye Kabarenzi, n'abandi.  I Gahini aho bagemuraga abahutu bo kwicwa bahitaga ku iseta. Mugorukeye nawe yaje kwiyongereyeho nyuma kuri iyo kipi y'abicanyi.
 Mu turere twose muri kariya gace ka Byumba, Umutara, Kibungo na Bugesera hari âcamps de concentrationâ ni ukuvuga ikigo  babanzaga kurundamo abahutu mbere yo kwicwa. Muhahegereye  hari Gahini, Kiramuruzi, Mukarange, Kayonza nâahandi. Abahutu bishwe bajyaga gutwikirwa i Gabiro, Ryamanyoni, muri parc yâAkagera, Nasho, aho bita La rwandaise, Zaza nâahandi henshi.  Nkâaho barundaga abahutu i Mukarange haguyemo umugabo wa Agnès uvuka i Kiyenzi ariko utuye i Murambi. Amakuru yaramenyekanye hose ko abahutu bashize, ahasigaye bamwe barahunga, abandi bajya babona ikuvunge cyâabatutsi bagabye igitero bakajya kwihisha.
Ikindi kigomba gusubirwamo cyagaragaye ni uko abatutsi bo ku murenge wa Kiyenzi biciwe kure y'i Kiyenzi aho bari bahungiye kubirometero bigera mu icumi hirya no hino hari insengerero na kiriziya. Abaturage bâabahutu bâi Kiyenzi bagize uruhare mu bwicanyi ni  bake cyane kuko abatutsi biciwe kumurenge wabo wa Kiyenzi bari bake cyane kuburyo ari umwe n'umwe. Abatutsi (umwe umwe wiciwe i Kiyenzi)  yishwe cyane cyane nâabanyakinyinya bateraga bari kumwe n'interahamwe  kuko begereye aho abasirikare nâ interahamwe ziva kwa Gatete muri Murambi, zacaga zihunga inkotanyi.  Abahutu b'i Kiyenzi nta bwicanyi budasanzwe bagiyemo.  Ibi nabiboneye gihamya kuko mu iyicwa ry'abatutsi, igitero cy'abahutu cyateye kwa Mwumvaneza François kikongera kigatera no kwa Kamirindi kikica Tereziya nta banyakiyenzi benshi bari barimo.  Ibi ariko ntibyabujije nyuma abahutu bâi Kiyenzi kwicwa nâabatutsi ari benshi cyane kuburyo bashize bazira ubusa. Bishwe bazira ko ari abahutu. Igitangaje ni uko mu ikinamayobera bita gacaca bigaragara ko rigamije kumara nâabo batari bashoboye kwica, umuhutu ntagira ijambo ryo kuvuga abe bishwe, ndetse nâumuhutu ubarimo wakosheje (wicanye)  abatutsi baramugurira ngo avuge amazina menshi yâabahutu batagiye mu bwicanyi kugingo babone icyo bandika kuri runaka wâumuhutu ukiriho cyangwa wishwe nâabatutsi. Ibi bikaba bigaragaza indi migambi yo kumara abasigaye no kongera kwica bwa kabiri abapfu bishwe murwego rwo kumara ababo bose. Ibyo bikaba ari ukongera kumwica bwa kabiri kuko kuba yarishwe ari umwere azira ubuhutu akongeraho no kwitwa umunyamafuti atakiriho ni ubundi bwicanyi bwo kwica abe basigaye.
Abicanyi barakomeye mu karere ka Mutara, Kibungo Byumba, na Bugesera nâahandi barashyigikiwe. Jye sinari nziko isi yubatse kubwicanyi gusa nâagahinda ko kumva utizeye kubaho. Iri jambo umuturage waho azarikubwira ko kuri we isi itabaho ahubwo habaho abantu bâibirura nâinyamaswa zibica zishyigikiye nâababica. Isi aho kuzura abantu yuzuye inyamaswa nâibirura bigamije kwica no kurenganya. Umuntu yicwa imyaka nâimyaka mu isi utagira uwo utakira nâumwe. Imfubyi zâabahutu nazo zifite ibibazo bikomeye cyane ntiziga ndetse nâibibazo ni byinshi kuko nta miryango ibavuganira nkâabarokotse bâabatutsi uko bigenda. Hari indi ngorane yâuko abarokotse bâabatutsi bashatse kuvuga ukuri bavugira abahutu barebwa nabi bakitwa interahamwe  kubera ubutabera budashoboka.
Kubijyana nâubucamanza nta kizere na gito umuhutu afite muri kariya karere kuko abaturage bagerageje kurega cyangwa kubaza ibyâabantu babo bishwe,  barabafunze abandi barabica. Nimuri urwo rwego umugabo witwa Kayinamura washakanye na Mukarugina afunze. Yashatse kuvuga muri gacaca abatutsi bishe hamwe  nâabasirikare bishe abahutu arafungwa. Umutegarugori witwa Nyirabahire yashatse kubaza abantu be bishwe nâabatutsi  baramuzibisha araceceka. Buri muturage muri kariya karere umutima we urahambiriye cyane urenda guturika ariko ntashobora kugira ubucamanza nta nâuwo ashobora kuririra cyangwa kuganyira abe.
NB: Kuri ubu buhamya hariyongeraho ko jyewe Rutayisire Boniface ngiye kumara imyaka icumi nâindi ngerageza gutabariza aba bantu  ariko igitangaje ntawe ubyumva.  Namenyesheje za Ambassade nyinshi harimo nâiya USA mu Rwanda mu 1994 mbonana nâushinzwe amakuru Lee Woodyear wakoreraga kuri Ambassade ya USA,  nâabonanye nâabandi ba diplomates ba USA bakuru mu izindi ambassade  zayo mu Burayi  hamwe nâabandi benshi ariko nâubu ntacyo ndabona bihindura.   Nahuruje ishami rya ONU muri 1994 rishinzwe Droit de lâhomme ryâi Génève ryakoreraga i Kigali haza section  ishinzwe abana isura abaturage bâi Kiyenzi rimwe ariko sinamenye ibyakurikiye.  Natanze inyandiko mubinyamakuru, ahubwo amakuru amwe akangwa mu matwi avuga ko ubwo bwicanyi bwakorewe abahutu bâi Kibungo  harimo abanyamahanga babutegura bakanakurikirana uko bugenda  hakabamo nâabatanze technologie yâuko batwika imirambo yâabahutu igakongoka igashira.  Byâumwihariko nabwiye umugabo Alexandre Castania wari uhagarariye uburenganzira bwâikiremwamuntu  i Kibungo ONU ndetse  nanamushyikirije inyandiko ko tubona ibibera i Kibungo icyo gihe  muri za 1994 ari genocide irimo gukorerwa abahutu  ntabwo twamenye uko byaje kugenda.  Ibyo byose nabikoze mba i Kigali ndi umukozi mukuru muri société.   Guvernement yâUbubirigi hamwe nâizindi guvernement zâibihugu byâuburayi   nkâubwongereza nâizindi zari zihagarariwe cyane mumiryango myinshi mu Rwanda kandi zirimo kubona ibihabera. None dusabye ibihugu nka Leta zunze ubumwe zâAmerika, Ububirigi, UK, Hollande  nâibyo bihugu bindi byose byari bihari cyangwa bigihari hamwe na za groupes zikomeye  nkâiya  aba juifs  yari ihari ikanahakomera  mu Rwanda rwa nyuma ya 1994 nâubu ikaba ikomeye ko abo bose hamwe bafata iya mbere yo kurenganura abaturage bose barenganye niba icyo gihe batarasobanukiwe ibyariho bikorwa.  Kandi turasaba ko abakomeza gushyigikira akarengane bagahagarika  kuko turashize pe.
Imyaka icumi irashize isi irimo gusa nâaho itagira igihugu na kimwe kigira ubucamanza. Ese isi yâubu ni ishyamba rituwe nâinyamaswa zitwa abantu zibereyeho kwicana no gushyigikira abicana gusa ? Uretse nâumuturage wâi Kiyenzi no mukarere, ubu jyewe umbajije ko hari igihugu kigira ubucamanza nyabwo ku isi nakubwira ko ntacyo kuko nta na kimwe kigeze gishaka kutwumva. Bose barabeshya, batunze ubucamanza berekeza iyo bishakiye.
Ibi byose  bituma abanyakibungo bamwe bahitamo guceceka nkaho ntacyabaye, abandi bakihonga byâubwoba  abantu bagakomeza gushira, abandi nabo bakabuzwa amahoro ndetse nâibyo abandi babona hirya no hino bakabibuzwa ngo batazamuka ari benshi bakavuga ikibazo. Ninayo mpamvu nta nâabanyakibungo bashoboye nibura guhungira hanze ari benshi uwo muriro ngo bavuge ikibazo ku isi hirya no hino kuko ari amahanga ari nâababica akazi ni ugucunga aho baherereye no kubabuza icyo bashobora kugeraho.
Ikindi gitangaje ni uko abantu bicwaga muri utwo turere twa Byumba Umutra Kibungo na Bugesera ari nako za ONG zahageraga zitanga nâibiryo ukaba wakwibaza ngo izo ONG zitanga ibiryo ntizivuge icyo kibazo aboherezwagayo bari bantu ki?
-Ndasaba Communauté yâaba Juif iri mubibazo byâu Rwanda guhera 1994 nâubu ikaba ibikomeyemo kumva nâabahutu barokotse. Twe tuzafasha abo bahutu n'abatutsi guhurira hamwe nâabandi bahuye nâamahano  murwego rwo kureba uburyo hatabaho ivangura mu kababaro kameze kimwe kuko nibibi.  Rwose hari umuturage umwe usobanukiwe wambwiye ngo nzabwire aba Juifs barokotse hamwe nâabandi baturage bajya bumva kumaradiyo bakorewe genocide ko nâabahutu barokotse babakunda cyane ngo nabo nibabumve barabatakambiye. Abahutu bo muri kariya karere nâahandi  nabo  nibagire amahoro.
-Ndasaba Perezida wa USA nâabanyamerika bose nâabandi namenyesheje bose amahano yabaye kubahutu mbicishije muri Ambassade nâahandi ko nâabahutu ari abantu kandi bakeneye ubuzima nâubucamanza kandi nâubu ntabucamanza baragira mu Rwanda uretse ubwo kumara nâabasigaye. Nsabye abanyarwanda Tutsi na Hutu nabo bashyira mu gaciro harimo nâabadushyigikiye gukomeza umutima wâimpuhwe nâamasengesho bakumva kandi bakumvikanisha iki kibazo cyâabahutu bishwe bakaba batagira kivurira.
Bitangarijwe i Bruxelles, tariki ya 10/5/2005
 RUTAYISIRE Boniface
Administrateur du Comité International pour les Victimes de la Haine Ethnique, Massacres et Génocide
Tél : (32) 472 26 70 71
e-mail : infotubeho@yahoo.fr
C/O UNIVERSITE LIBRE DE BRUXELLES
--------------------------------------------------------------------- 
-Ushaka iyi nyandiko ku mpapuro isinye nâintoki ashobora kuyisaba irahari.
-Iyi nyandiko yatangajwe mu kinyarwanda mbere na mbere kugirango igere kubaturage batuye i Kiyenzi nâakarere ka Byumba Umutara Kibungo na Bugesera hamwe nâu Rwanda rwose. Ubishoboye abakorere photocopie abahe bose abashoboka bamenye ko ubutumwa bwabo nkomeje kubusohoza. Uko mbishoboye. Ikizashoboka cyose kirengera ubuzima nzakibakorera nâubwo bitoroshye muri iyi si yâishyamba.
-Iyi nyandiko  ya mbere hashobora kubonekamo udukosa kuko tutabonye igihe gihagije. Nibiba ngombwa tuzayibasubirizaho imaze gusomwa bihagije.
 
Bimenyeshejwe:
-SON EXCELLENCE LE SECRETAIRE GENERAL DE L'ONU
-SON EXCELLENCE LE PRESIDENT DU CONSEIL DE SECURITE
-SON EXCELLENCE LE PREMIER MINISTRE DU CANADA
-SON EXCELLENCE LE PRESIDENT DES ETATS-UNIS D'AMERIQUE
-SON EXCELLENCE LE PRESIDENT DE LA COMMISSION EUROPEENNE 
-SON EXCELLENCE LE PREMIER MINISTRE BELGE
-SON EXCELLENCE LE PRESIDENT DE L'AFRIQUE DU SUD
-SON EXCELLENCE LE PRESIDENT DE LA REPUBLIQUE FEDERALE D'Allemagne
-SON EXCELLENCE LE PREMIER MINISTRE DE LA GRANDE BRETAGNE
-SON EXCELLENCE LE PRESIDENT DE LA REPUBLIQUE FRANCAISE
-SON EXCELLENCE LE PREMIER MINISTRE HOLLANDAIS
-SON EXCELLENCE LE CHEF D'ETAT ET CHEF DE GOUVERNEMENT D'UN PAYS MEMBRE DE L'UNION EUROPEENNE (TOUS)
-SON EXCELLENCE LE CHEF  D'ETAT  ET CHEF DE GOUVERNEMENT --D'UN PAYS MEMBRE DE L'UNION AFRICAINE (TOUS)
-SON EXCELLENCE LE PREMIER MINISTRE ISRAELIEN
  -COMMUNAUTE JUIVE DE Belgique
-RECTEUR DE LâUNIVERSITE LIBRE DE BRUXELLES
 
 
 
 
 
LA LISTE DES VICTIMES (SUITE DU 1er TABLEAU)
 
 
27. Umwana wa Semana
 
 
1994
Kiyenzi
Yicanywe nâiwabo nâabo bava indimwe batandatu
28. Umwana wa semana
 
 
1994
Kiyenzi
Yicanywe nâiwabo nâabo bava indimwe batandatu
29. Bigari
Masc
 
1994
 
Yatanzwe nâabatutsi yicwa nâinkotanyi za F.P.R
30. Ndemezo
Masc
 
1994
 
Yishwe nâabasirikare yatanzwe nâabasiviri bâabatutsi
31. Panya
Masc
 
1994
 
Yabaye umusirikare hanyuma aza kwicwa nâabasirikare ba F.P.R, yaguye I Rwamagana
32. Munyengano (mwarimu)
Masc
 
1994
 
Yatanzwe nâabaturage bâabatutsi yicwa nâabasirikare ba F.P.R
33. Jeanine wari utuye imbere yo kwa Gashegu
Fém
+-30
1994
Kiyenzi
Yiciwe iwe yicwa nâabasirikare ba F.P.R bari kumwe nâabaturage bâabatutsi bâI Kiyenzi bahigaga abahutu mugitero
34. Umugwaneza
 
+-11ans
1994
Kiyenzi
Yigaga muri primaire i Kiyenzi yicanwa na nyina na murumuna we bishwe nâabaturage bâabatutsi bari kumwe nâabasirikare
35. Igiraneza
 
9ans
1994
Kiyenzi
Yigaga muri primaire i Kiyenzi yicanwa na nyina na mukuru we bishwe nâabaturage bâabatutsi bari kumwe nâabasirikare
36. Sematama
Masc
 
1994
Kiyenzi
Yishwe nâabasirikare ba F.P.R bari kumwe nâabaturage. Yari yanze guhunga, bamusanze iwe wenyine baramwica
37. Gahamanyi wabaga 38. mubya Rulindana
Masc
 
1994
Kiyenzi
Abaturage bari kumwe nâabasirikare bâinkotanyi Bamukubise agafuni mu gituza ahambiriye
39. Sebasaza
masc
 
1994
Kiyenzi
Abaturage bari kumwe nâabasirikare bâinkotanyi baramwishe
40. Kayinamura bitaga âNkwediâ
Masc
 
1994
Kiyenzi
Yicanywe nâuwitwa Sebasaza yicwa nâabaturage bâabatutsi bafatanije nâabasirikare
41. Kampire
Fém
 
1994
Kiyenzi
Yishwe nâabatutsi bâabaturage bagabye ibitero byo guhiga abahutu. Abamwishe harimo abatutsi bo ku Kabuye
42. Mukamwiza
Fém
 
1994
Kiyenzi
Yiciwe Buyanjya, yishwe ahetse umwana
43. Umwana wa Mukamwiza
 
 
1994
Kiyenzi
Yicanywe na nyina amuhetse
44. George Gasana(mwarimu)
Fém
 
1994
Kiyenzi
Yishwe nâabaturage bari kumwe nâabasirikare yanze guhunga bamaze kumwica bamubamba mu giti kuri centre yitwa Videwo.
45. Mukarutamu
Fém
 
1994
 
Nyina wâuwitwa Musaningare wiciwe i Nyawera
46. Mukankundiye Elevaniya
Fém
 
1994
Kiyenzi
Yiciwe hamwe nâabandi benshi cyane ari ikirundo kinini hafi yâurusengero ryâi Nyagahandagaza.  Barashwe nâimodoka ihetse imbunda yâabasirikare.
47. Rudamage
Masc
17ans
1994
Kiyenzi
Bamujyanye i Gahini agezeyo abatutsi bari munkambi baramutanga arahambirwa akubitwa agafundi aratwikwa
48. Kabera
Masc
 
1994
Kiyenzi
Yishwe nâabasirikare atanzwe nâabatutsi kuri centre yâubucuruzi yitwa sosiyete
49. Kamashayija
Masc
 
1994
Kiyenzi
Yishwe nâabasirikare atanzwe nâabatutsi kuri centre yitwa sosiyete
50. Binagwaho
Masc
 
1994
Kiyenzi
Yiciwe iwe nâabaturage bâabatutsi bari kumwe nâabasirikare
51. Habiyakare (Rugarama)
Masc
 
1994
Kiyenzi
Yiciwe iwe yicwa nâabaturage bâabatutsi bari kumwe nâabasirikare
52. Mwenewabo wo Kwa sematama wari wahungiye kwa Gakwaya
Masc
 
1994
Kiyenzi
Yishwe nâigitero cyâabaturage bâabatutsi kavukire hamwe nâabatutsi bavuye i Bugande bavuzwe muri iyi nyandiko
53. Umugabo wa Agnès Mukakarangizi
 
 
1994
 
Yiciwe i Mukarange naho hari ikigo barundamo abahutu bajya kwicwa no gutwikwa nkâuko ikigo cyâi Gahini cyari kimeze.
54. Nyina wa Twahirwa bita Buhinja
 
 
1994
 
Yagiye gusura abarokotse i Mukarange bahita bamutanga aricwa
55. Rwigamba wo kwa Gahirwa
Masc
 
1994
Kiyenzi
Yiciwe i Kiyenzi .
56. Benimana Solange
 
 
1994
 
Abatutsi bari kumwe bamuhaye abasirikari ba F.P.R  baramwica
57. Mugasa
Masc
+-42
ans
1996
Kiyenzi
Yaratahutse 1996 ageze i Kiyenzi hafi yo kwa Seruteja ahura nâigitero cyâabaturage bâabatutsi bahiga abahutu  bo kwica baramufata bamukubita udufuni nâimihini arapfa bamutaho. Yamaze gupfa, umugore wâumututsi witwa Mugorukeye ashahura uwo mugabo Mugasa. Yishwe nâigitero kirimo Uzabakiriho bita Ruveve, Munyansanga, Gakuba, nâabandi. Hari kandi nâabatutsi  bavuye i Bugande barimo Rukundakuvuga, Damascène, Minwari, Bahizi nâabandi .
58.  Sekamana
Masc
+-50
ans
1996
Kiyenzi
Yaratahutse 1996 ageze i Kiyenzi hafi yo kwa Seruteja ahura nâigitero cyâabaturage bâabatutsi bahiga abahutu baramufata bamukubita udufuni nâimihini arapfa bamutaho.  Yiciwe nâicyo gitero cya Uzabakiriho, Munyensanga, Gakuba,  hamwe nâabatutsi  bavuye i Bugande ba Rukundakuvuga, Damascène, nâabandi
59. Igiraneza wo kwa Bigari(Mwarimu i Gahini)
Masc
 
Yishwe nyuma yâumwaka wâibihumbi bibiri
 
 Yari Mwarimu mu ishuri ryisumbuye ryâi Gahini Baramutega baramwica kandi nta numwe wafashwe ngo ahanwe nâubu. Yishwe muburyo bugaragaza ko ubwicanyi bugikomeza. Hari nâabandi hirya no hino.
60. Umwana wo kwa Mariko
 
 
1996
Kiyenzi
Yishwe nâabatutsi bâi Kiyenzi barimo Munyansanga, Uzabakiriho nâabandi
 


----------------------------------------------------

--- On Sun, 4/22/12, TUBEHO VictimRwanda   wrote:

From: TUBEHO VictimRwanda
Subject: GENOCIDE HUTU I KIBUNGO,BYUMBA, UMUTARA, KIGALI NGARI YAKOZWE NA BAMWE MU BATUTSI BAFATANIJE NâINGABO ZA FPR INKOTANYI
Date: Sunday, April 22, 2012, 4:11 PM
Doc 1 : 
 
I .  KIBUNGO,BYUMBA, UMUTARA, HABAYE GENOCIDE YâABAHUTU YAKOZWE NA BAMWE MU BATUTSI BAFATANIJE NâINGABO ZA FPR INKOTANYI
Nkâuko nakomeje buri gihe kuba kuruhande rwâabarengana nsaba ubucamanza,  abantu bamwe bagiye basaba ko hatangazwa ama liste yâabahutu bagiye bicwa nâabatutsi bâinkozi zâibibi,  kugirango ababikurikirana banamenye koko ibyabaye ni ibiki. Nâubwo muri aka karere ka Byumba umutara na Kibungo batorohewe ariko twasanze gutangaza akababaro bagize ari uburyo bwo kunazirikana ukuntu abaturage b'aho baguma kugerageraza  bagasaba ubucamanza ko bwabumva.  Gusaba ubucamanza kubahutu muri kariya karere ni igikorwa cyâubutwari gikomeye ku muturage kuko  benshi babigwamo bakicwa, bagafungwa, abandi bagahura nâingorane nyinshi. Kuri aya makuru dutangaje ni uburyo bwo kubwira abo baturage ko twashyimye ubutwari bwabo  bwo  kugaragaza ukuri no kugira ubucamanza bubarenganura.  Ni nâuburyo bwo kubabwira ngo ntibari bonyine kuko hari nâabandi nkatwe tubimazemo igihe dusaba ko ubwicanyi bwahagarara abantu bakarenganurwa ariko twazitiwe nâuko isi yâubu ikiri ishyamba ritagira ubucamanza kuri buri wese uyituye.  Wenda kubwâamasengesho hazabaho kuva mugihu umuntu wese agire uburengazira ku buzima no kubucamanza. Abazasoma iyi nyandiko mwese muzazirikane ko aba baturage bâ i Kiyenzi, no Mumutara hose, Byumba, Kibungo na Bugesera nâuturere tuhegereye bashize neza neza kandi nta mizero yâubuzima bafite. Isi barimo siyo abandi bantu bo ku isi babamo. Amaso ari bubihere. Umuturage umwe mungo zigera kuri 15 niwe usigaye hamwe na hamwe kumirenge kuburyo nâuwo wasigaye ntamuntu yari azi mbere  abona iruhande rwe kuko abandi bagiye bicwa baratsembwe kandi ntafite uwo yabwira. Uwashaka guhinyuza iyi nyandiko ashobora kugera aha hantu havugwa akibonera ukuri cyangwa se akambwira tukajyanayo jyewe Rutayisire Boniface utangaje iyi nyandiko. Dushimiye kandi abashyira mu gaciro bakumva bazirikana abishwe bose batarobanuye amoko. Ibyo nibyo bizakiza u Rwanda. Dutangaje ko uzita ubwicanyi bwabaye irindi zina ritari génocide yakorewe abahutu i Byumba i Kibungo na Bugesera dufite gahunda yo kumufata nkâabandi bicanyi bose babikoze kuko ni ukuri kwambaye ubusa,  i Byumba, Umutara, Kibungo na Bugesera habaye genocide yâabahutu ukurikije ibisabwa byose ngo ubwicanyi bwitwe genocde.
Aya maliste ari hasi areba cellule (akagari gato cyane ka Kiyenzi) nabwo abishwe bose ntibavuzwemo, ibivugwamo ninabyo byabaye no muzindi cellules n'imirenge bigize turiya turere ndetse hari n'aharushaho. Iyo ukoze imibare usanga muri kariya karere harishwe abahutu bakubye inshuro nyinshi cyane kurusha abatutsi.  Abahutu bâako karere bishwe nâabaturage bâabatutsi bagabaga ibitero bagiye guhiga abahutu ku misozi bamwe bakabicirayo abandi bakabashorera bakabajyana mu nkambi aho bahambirwaga bagapakirwa imodoka bagashyirwa abasirikare babakubita udufuni bagatwika n'imirambo. Abahutu ba turiya turere bishwe nâabacivil bâabatutsi muburyo organisé systèmatiquement kandi byabanzaga gutegurwa, ndetse ku rwego rwo hejuru bigahagarikirwa nâubutegetsi busanzwe hamwe nâubutegetsi bwa gisirikari bwatangaga nâabasirikare bo gutiza umurindi abaturage b'abatutsi bicaga no gufasha kwica.
 Na none leta ya FPR mugutsemba abahutu muri kariya karere yakoresheje uburyo bwo guhindira abaturage mu mashyamba, mubishanga no mubihuru hagamijwe ko ubuzima bubi bubatsembaho vuba bidatwaye FPR ingufu nâabakozi benshi.  Leta ya FPR kugirango abo baturage bashireho vuba, yagiye ishyira udutsiko twâabasirikare ahantu hose abo baturage bajya guhahira cyangwa kwivuza. Umuhutu wavaga muri ibyo bihuru yaciriwemo (ubuzima bubi nâinzara bimurembeje) abicanyi  baramufataga bakajya kumwica kugirango nâabasigayeyo barusheho gutinya bashirire iyo. Iyi migirire yahitanye ibihumbi nâibihumbi byâabahutu nâimiryango yabo.   Iyo migirire kandi  iri mubusobanuro bwemewe mubisobanuro bwa ONU mugusobanura icyo   genocide aricyo kuko ubusobanuro buvuga ko  iyo ufashe abantu ukabashyira muri conditions mbi  zâubuzima ukabikora ugamije gutsembaho abo bantu vuba,ibyo byitwa genocide.  Aya magambo yanditswe muri tableau iri hano hasi  ni ubuhamya bwite bwâabarokokeye muri ubu bwicanyi babyiboneye ubwabo. Nâubu kuri iyi tariki ntabwo wavuga ko abo bahutu barokotse kuko muri iyi myaka ya vuba barakicwa buhoro buhoro ndetse nâabapfu babo bishwe ari abere hari imigirire yo kubasiga icyaha mukerekezo cyo gushaka kwica ababakomokaho bose. Icyagaragaye cyane muri kariya kagari ka Kiyenzi ni uko abatutsi bahavuka bahungiye kure y'iwabo mubirometero bigera mu icumi, bajya  mu nsengero noneho bicirwayo nâinterahamwe zegereye aho kure bahungiye hamwe n'izindi nterahamwe zindi zabaga zihungana abasirikare ba ex FAR. Abatutsi bavuka b'i Kiyenzi baguye i Kiyenzi ni bake cyane kuburyo nâabahutu baho nta bwicanyi bagiyemo. Ababugiyemo si benshi.   Ubwicanyi bwagiriwe abatutsi muri ako karere nta nâubwo bwagejeje ku byumweru bibiri.  Ibi bituma abavuga nâimibare yâabatutsi bishwe bishoboka ko  atariyo  kuko babivanga nâimirambo yâabahutu kandi hakaba nta rwego mpuzamahanga rwigenga rutabifitemo inyungu rwabaruye abishwe bose kuri buri bwoko.  Abahutu ba kariya karere nta nâubwo bari abahutu banga abatutsi kuko abenshi bari bafitanye nabo  amasano, abandi bahutu nabo ntibari banazi ari abahutu cyangwa abatutsi. Ibi byatumye nâabitabiriye  ubwicanyi bwakorewe abatutsi bataba benshi nâubwo hari ababivuga ukundi kubera ibyo bagamije. Ibi byo kuba abere kwâabahutu bâi Kibungo nâUMutara   ntibyabujije ko abahutu bicwa nâabatutsi baturanye bafatanije nâabatutsi bahungutse bava i Bugande. Mukubica kandi hakoreshejwe no kubica binyujijwe mu byiswe  ubucamananza hakaba harimo abishwe bafungiwe ubusa abandi nabo bagasigwa icyaha kandi ari abere. Nâuyu munsi wa none hari imigirire yo gukoresha uburyo bwose buziguye nâubutaziguye bwo kubuza gusohoka  no kubuza amahanga gusura abatuye utwo turere, kuburyo abaturege bakomeje kubuzwa  uburyo kugeza aho bose bazashira burundu. Iki kibazo cyâiyicwa ryâabahutu muri kariya karere,  leta ya FPR ntiyemera ko bivugwa muri za media zaba izo mugihugu cyangwa mumahanga.  Hahoraho ikintu cyâimikorere ihanitse yo kubuza ko icyo kibazo kimenyekana. Ibi byahindutsemo imigirire iteye nka za  organisations  zikomeye kuburyo buteye impungenge mu Rwanda no mumahanga bikorwamo haba mubireba media, mubutegetsi, mubucamanza n'ibindi by'ubuzima.  Iyi migirire abanyarwanda bamwe nâabanyamahanga babigiramo uruhare babizi cyangwa batabizi ariko bagomba kuzirikana ko yambura abandi ubuzima.
Ubu Ikibazo abakomoka muri turiya turere bibaza ni ukwibaza ngo ese bo bazigera bagira ubwigenge kubuzima bugenewe ikiremwamuntu nkâabandi (baba abagituye muri turiya turere, cyangwa ababa ahandi)? Ese Abahutu bâutwo turere cyimwe nâabahutu bâutundi turere twâu Rwanda bazagira uburengazira ku buzima nk'abantu?  Abahutu se bazagira uburenganzira bwo  kwibuka no kuririra ababo hamwe no kugira ubutabera bubumva ?
Bruxelles, 10/5/2005
RUTAYISIRE Boniface
Administrateur du Comité International pour les Victimes de la Haine Ethnique, Massacres et Génocide
Tél : (32) 472 26 70 71
e-mail : infotubeho@yahoo.fr
C/O UNIVERSITE LIBRE DE BRUXELLES
---------------------------------------------------------------------
 
LISTE YâAMAZINA AMWE YâABAHUTU BISHWE NâABATURAGE BâABATUTSI  BAFATANIJE NâINGABO ZA FPR MU KAGARI (cellule) KA KIYENZI,  AKARERE(komini) KA RUKARA, UMUTARA  (Amazina yâabahutu bose bahiciwe ntabwo ari kuri iyi liste kuko ni menshi cyane abantu barashize.  Twafashe amazina yâabahutu bishwe twashoboye kubonera ubuhamya bwâababyiboneye nâamaso yabo butangwa nâababirokokeyemo. Undi mubare munini ni uwishwe ariko ntihagire umuntu usigara wo kubara inkuru. Aka kagari ka Kiyenzi kavugwa hano gafite ubuso bwegera kilometero carré eshatu)
 
Amazina      
Sexe
Ages 
Umwaka yishwemo    
Aho yari atuye
Aho yiciwe nâuko  bamwishe
1. Mukakaberuka Jeanne Hutu
Fém.
+- 60 ans
Août 1994
Kiyenzi
Yishwe nâigitero cyâabaturage bâabatutsi bakomoka i Kiyenzi  bagabaga igitero buri munsi bajya guhiga abahutu  ku musozi bo kwica.  Abo bicanyi bateye iwe bamusanga mu rugo kumanywa bamutegeka kujya imbere bakamushorera, bagenda bamunona nâimihini inzira yose yerekeza kuri centre yitwa « sosiyete » bamugejeje hafi yâaho Mutabaruka atuye bamukubita imihini baramunangura bamuta munsi yâumuhanda basubira guhiga abandi bahutu.  Mubamwishe harimo abatutsi bâabaturanyi nâabandi bavuye i Bugande bavuga icyongereza nâikigande. Muri abo batutsi bishe umuhutukazi Mukakaberuka w'umukeuru harimo abitwa Uzabakiriho bakunze kwita Ruveve, Gakuba, Munyansanga, Mukarusanga, nâabandi bavuye i Bugande bitwa ba Rubyogo, Moses(Mozesi), Rukundakuvuga, Damascène umukwe wa Nirere, uwo bita Minwari, Saveri uba mugatare ka Kiyenzi, Bahizi, nâabandi.
 
2. Nyiraromba wo kwa Rwabudariko
Fém
 
1994
Kiyenzi
Yishwe nâigitero cyagabwe nâabatutsi bavuye i Bugande barangije havamo umwe abohoza isambu ayituramo
3. Bizimana Théodore ( bita Nziza)
Masc
+- 40
ans
Avril 1994
Kiyenzi
Aherekeranije nâumugabo  Munyabugingo wâumututsi wari warokotse interahamwe zamwiciye umugore nâabana,  bombi (Munyabugingo na Bizimana Théodore)  bizeye ko ari abatutsi barokotse bagiye i Gahini munkambi yâabatutsi. Inkotanyi zibakiriza imigozi zirabahambira zibakubita adufuni zibapakirana nâabahutu zijya gutwika imirambo yabo aho abahutu batwikirwaga i Gabiro.
4. Munyabugingo(TUTSI)
Masc
+-50
ans
Avril 1994
Kiyenzi
Ni umututsi wari warokotse interahamwe hamana kuko umugore we nâabana bishwe nâinterahamwe.  Munyabugingo yaherekeranije na Bizimana Théodore nkâabatutsi basanze abandi batutsi  barokotse i Gahini.  Abasirikare bâabatutsi ba FPR babakirije imigozi barababoha.   Barababoshye nkâuko babohaga abahutu bakubwitwa udufuni imirambo yabo ijya gutwikirwa hamwe nâiyabahutu barimo bicwa.
5. Murasira
Masc
+-60
ans
1994
Kiyenzi
Yafashwe nâigitero cyâabasivili bâabatutsi barimo abatutsi bavuye Uganda harimo nâundi muntu umwe wari  ushinzwe « Local defense force ». Local defense force yâicyo gihe yari umutwe umeze nkâinterahamwe kuko ari abantu bafashwe bahabwa intwaro ngo baherekereze abaturage bâabatutsi bagabaga ibitero bagiye kwica abahutu. Bamusanze aho yari ari i Kiyenzi baramushorera ajyanywana nâabandi bantu bâi Kiyenzi bane  i Gahini aho barundaga abahutu barindiriye kwicwa mu ibarizo ryâuwitwa Kabera hafi yâivuriro ryâi Gahini. Bigeze nimugoroba haje imodoka yâumucuruzi wo ku Muzizi ya Daihatsu (abasirikare bafashe ku ngufu) iza yuzuye abasirikare. Bageze aho harunze abahutu i Gahini bategereje urupfu mu ibarizo rya Kabera, abasirikari babiri barinjira batangira akazi ko gusoma kumalisite uwiyumvise akaza bakamuhambirira amaboko inyuma bakanaga mumodoka. Imodoka imaze kuzura abagera kuri 7O, barindwi babura aho bajya basigaraho mu ibarizo bahambiriye baniha hashize iminsi barapfa kubera inzara nâingoyi.  Muri abo havuyemo umuntu umwe ararokoka. Muri uko guhambira harimo nâabagore bahetse abana bahambiranywe nâabana bari bahetse, amaboko ahambiriye inyuma cyarimwe nâumwana. Harimo umugore wavuye Kawangire bamuhambirana nâumwana banaga mumodoka bajya gukubitwa agafuni baratwikana nâumwana.
6. Uwizera (Matene) Hutu
Masc
+-17
ans
1994
Kiyenzi
Yari umunyeshuri wiga mu ishuri ryisumbuye i Mukarange ryâinderabarezi. Yajyaniwe hamwe nâumugabo Murasira.  bafashwe nâigitero cyâabasivili bâabatutsi bâi Kiyenzi barimo abatutsi bavuye Uganda,  bajyanywa ari bane i Gahini aho barundaga abahutu barindiriye kwicwa. Basangayo abandi bahutu bategereje urupfu.  Bigeze nimugoroba haje imodoka yâumucuruzi wo ku Muzizi ya Daihatsu isa yari isize ibara risa nâimyenda yâabasirikare, iza yuzuye abasirikare. Bageze aharunze abahutu bategereje urupfu mu ibarizo rya Kabera, abasirikare babiri barinjira batangira gusoma kumalisite, umuhutu wiyumvise  akaza bakamuhambirira amaboko inyuma bakanaga mumodoka. Imodoka imaze kuzura abagera kuri 7O, barindwi babura aho bajya basigaraho bahambiriye baniha hashize iminsi barapfa kubera inzara nâingoyi. Havuyemo umuntu umwe ararokoka.
7. Nyiramikara  Hutu
Fém
+-70 ans
1994
Kiyenzi
Yishwe nâabasirikare bâinkotanyi (abasirikare ba F.P.R) baherekeranije nâabaturage bâabatutsi. bamwishe yari yibereye  murugo iwe wenyine i Kiyenzi
8. Bwicaro Donature Hutu
Fém
+-85 ans
1994
Kiyenzi
Abasirikare ba F.P.R.bari  kumwe nâabasiviri bâabatutsi bamutwikiwe mu nzu yo kwa semusharizi hamwe nâabandi bantu benshi barimo abasaza, abana, abagore abagabo nâimpinja. Abasirikare bazanye abahutu benshi barunda mu nzu  munzu barangije  bashyiramo ibishogoshogo baratwika muri mata 1994 abantu bahira munzu. Abasirikare bafatanije nâabasiviri.
9. Gacuma umukobwa wa Nzigira   (HUTU)
Fém
+-13 ans
1994
Kiyenzi
Abasirikare ba F.P.R.bari  kumwe nâabasiviri bâabatutsi bamutwikiwe mu nzu yo kwa semusharizi hamwe nâabandi bantu benshi barimo abasaza, abana, abagore abagabo nâimpinja. Abasirikare bazanye abahutu benshi barunda mu nzu  munzu barangije  bashyiramo ibishogoshogo baratwika muri mata 1994 abantu bahira munzu. Abasirikare bafatanije nâabasiviri.
10. Semusharizi  (Hutu)
 
 
1994
Kiyenzi
Yatwikiwe mu nzu yo kwa semusharizi hamwe nâabandi bantu benshi barimo abasaza, abana, abagore abagabo nâimpinja. Abasirikare bafatanije nâabaciviri bâabatutsi babarunze abahutu benshi munzu barangije  bashyiramo ibishogoshogo baratwika muri mata 1994 abantu bahira munzu. Abasirikare bafatanije nâabasiviri.
11. Umugore wa Semusharizi
Fem
 
1994
Kiyenzi
Yatwikiwe mu nzu yo kwa semusharizi hamwe nâabandi bantu benshi barimo abasaza, abana, abagore abagabo nâimpinja. Abasirikare babarunze abahutu benshi munzu barangije  bashyiramo ibishogoshogo baratwika muri mata 1994 abantu bahira munzu. Abasirikare bafatanije nâabasiviri.
12. Nyakarashi
Masc
 
1994
Kiyenzi
Ntawe uzi urupfu yapfuye, yagiye asanze inkotanyi ntiyagarutse
13. Umwana wo Kwa Mugenzi
 
+- 1 an
1994
Kiyenzi
Umwana wari utangiye kwiga kwicara inkotanyi zaramurashe
14.
 
 
 
 
 
15. Tadeyo
Masc
 
1994
Kiyenzi
Yishwe nâabaturage bâabatutsi i Kiyenzi Bugezi barimo bahiga abahutu. Mubamwishe harimo Gakuba, Munyansanga, Mukarusanga  Gakuba  hamwe nâabavuye i Buganda.
16. Nyiragatwa
Fém
80 ans
1994
Kiyenzi
Yakubiswe amahiri nâigitero cyâabaturage bâabatutsi barimo uzabakiriho na bagenzi be bose bagendanaga barimo nâabavuye i Bugande bavuzwe hejuru.
17. Karushonga
Fém
70 ans
1994
Kiyenzi
Yakubiswe amahiri nâigitero cyâabaturage bâabatutsi barimo uzabakiriho na bagenzi be bose bagendanaga barimo nâabavuye i Bugande bavuzwe muri iyi nyandiko hamwe nâabandi batavuzwe
18. Habimana Ruvuzo
Masc
 
1994
Kiyenzi
yishwe nâinkotanyi  ziri kumwe nâabaturage bâabatutsi hakurya yâi Kiyenzi, yapfanye nâumugore nâumwana
19. Mukakibogo Dorocela
Fém
 
1994
Kiyenzi
yishwe nâinkotanyi  ziri kumwe nâabaturage bâabatutsi hakurya yâi Kiyenzi yapfanye nâumugabo nâumwana
20. Umwana wonka wa Habimana
 
 
 
 
Bishwe nâinkotanyi  ziri kumwe nâabaturage bâabatutsi hakurya yâi Kiyenzi yapfanye nâababyeyi be
21. Habyarimana wo kwa Mahirane
Masc
 
1994
Kiyenzi
Yishwe nâabaturage bâabatutsi mugitero kirimo Munyansanga, Gakuba, Nâabatutsi batahutse bava i Bugande bitwa  Rubyogo, Moses(Mozesi), Rukundakuvuga, Damascène umukwe wa Nirere, uwo bita Minwari, Saveri uba mugatare ka Kiyenzi, Bahizi nâabandi
22. Umugore wa Semana Samake
Fém
+-30
1994
Kiyenzi
Igitero cyâabatutsi cyamusanze murugo nâabana be batandatu kiramushorera kimujyanye I Gahini bageze mu muhanda ujya kuri centre ya âsosiyeteâ baramukubita yikubita hasi baramucocana nâabana bifashishije agafuni.
23. Musabyimana umwana Semana
Fém
+-19 ans
1994
Kiyenzi
Igitero cyâabatutsi cyamusanze murugo ari kumwe na nyina nâabana be batandatu kiramushorera kimujyanye I Gahini bageze mu muhanda ujya kuri centre ya âsosiyeteâ babakubita uduhini bikubita hasi barabacoca bose  bifashishije agafuni.  Mubabishe harimo abitwa Uzabakiriho bakunze kwita Ruveve, Gakuba, Munyansanga, Mukarusanga, nâabandi bavuye i Bugande bitwa ba Rubyogo, Moses(Mozesi), Rukundakuvuga, Damascène umukwe wa Nirere, uwo bita Minwari, Saveri uba mugatare ka Kiyenzi, Bahizi,
24. Umwana wa Semana
 
 
1994
Kiyenzi
Yicanywe nâiwabo nâabo bava indimwe batandatu
25. Umwana wa Semana
 
15 ans
1994
Kiyenzi
Yicanywe nâiwabo nâabo bava indimwe batandatu
26. Umwana wa semana
 
 
1994
Kiyenzi
Yicanywe nâiwabo nâabo bava indimwe batandatu
 
Biracyaza ( document yose igizwe nâibice bitatu)
 
 


V.  Document 
From Forum DHR Message 19546, 2665 membres rwandais et étrangers
De :  Nikozitambirwa nikozitambirwa@y...>
Date :  Jeudi 28, Avril 2005  10:25
Objet :  Génocides commis par l'APR/FPR à Byumba, Umutara, Kibungo, Bugesera et au CONGO
 
Le génocide des musulmans de Srebrenica n'a pas été reconnu par une quelconque résolution du Conseil de Sécurité des Nations-Unies; il a été constaté par le juge (voir décision du TPIY du 2 août 2001 reconnaissant l'accusation de génocide à l'encontre du général Kristc pour le massacre d'un grand nombre d'hommes musulmans à
Srebrenica entre le 11 juillet et le 1er novembre 1995).
 
Cette décision du TPIY est conforme au droit. Elle peut, et partant, doit, faire jurisprudence. 
Si le Tribunal Pénal International pour le Rwanda (TPIR) siégeant à Arusha  faisait correctement son travail, il jugerait les criminels de l'APR/FPR et, à l'instar du TPIY siégeant à La Haye, constaterait le génocide (car il s'agit bien d'un génocide) commis par Paul Kagame et son APR/FPR contre les popualtions hutu de Byumba, Umutara, Kibungo, Bugesera, entre le 1er janvier et le 31 décembre 1994.
 Le juge n'a pas besoin d'une résolution du Conseil des Nations Unies allant dans le même sens pour constater ce génocide. Une telle résolution ne figure pas parmi les éléments constitutifs du génocide tels que définis par la Convention Internationale réprimant ce crime. Il faut (et il suffit) que les éléments matériel et intentionnel soient réunis pour qu'il y ait génocide.
 1. L'élément matériel de l'infraction de génocide est facile à établir. Les massacres à grande échelle des populations civiles hutu en raison de leur seule appartenance à l'ethnie (réelle ou supposée) hutu ont eu lieu et ce ne sont pas les preuves qui manquent.
 2. Toutefois, il ne suffit pas d'établir l'élément matériel de l'infraction, encore faut-il aussi apporter la preuve de l'élément intentionnel (l'intention de détruire un groupe humain, en tout ou en partie, en l'occurrence la population hutu).
 Quelle était l'intention de Paul Kagame et de ses hommes quand il a donné à ceux-ci l'ordre de massacrer les Hutus des zones qu'il venait de conquérir?
 A cet égard, ma position a toujours été la suivante (et le jugement KRSTIC me conforte dans mon opinion):
 Si ce que le Major Alphonse Furuma a écrit à ce sujet est vrai (il incombe à l'accusation d'en fournir les éléments de preuve), il s'agit bien d'un génocide.
 A toutes fins utiles, je te rappelle que le Major Alphonse Furuma a écrit ce qui suit:
 "From the time Arusha Peace Agreement was being negotiated up to as late as 1996, you carried out a deliberate policy of using all means possible to reduce the Hutu Population in the Umutara, Kibungo and Bugesera regions.
 These areas were deliberately resettled by old caseload returnees from Uganda, Tanzania and Burundi respectively. Families of many top RPF/RPA leaders are among those who were resettled in this manner."
Si comme le dit le Major Alphonse Furuma (et comme je le crois), Paul Kagame a donné l'ordre à ses troupes de réduire par tous les moyens possibles les populations hutu de Umutara, Kibungo et Bugesera, dans le but de pouvoir y installer les réfugiés rapatriés d'Uganda, l'intention de détruire un groupe humain (en tout ou partie) est établie. Il y a donc génocideA la lumière du jugement KRSTIC, il n'est pas possible d'arriver à une autre conclusion.
 Le même raisonnement peut être tenu à l'égard des massacres des réfugiés hutu dans l'Est du Congo.
 Pour ces derniers massacres, même la Commission du Conseil de Sécurité des Nations Unies qui avait été chargée de mener une enquête à ce sujet a conclu que des actes de génocide (ou pouvant être qualifiés tels) avaient été commis.
 Ci-après la LETTRE DATÉE DU 29 JUIN 1998, ADRESSÉE AU PRÉSIDENT DU CONSEIL DE SÉCURITÉ PAR LE SECRÉTAIRE GÉNÉRAL. Il résulte clairement de cette lettre que:
 "les tueries auxquelles se sont livrés l'AFDL et ses alliés, y compris des éléments de l'Armée patriotique rwandaise, constituent des crimes contre l'humanité, tout comme le déni d'une assistance humanitaire aux réfugiés rwandais hutus. Les membres de l'Équipe pensent que certains des meurtres peuvent constituer des actes de génocide, selon l'intention qui les motivait, et ils demandent que ces crimes et leurs motifs fassent l'objet d'une enquête plus poussée."
 Bonne lecture et bonne journée. 
**************************
Abatabizi bicwa no kutabimenya.
NIKOZITAMBIRWA, 28-04-2005.
(ILDEPHONSE MURAYI)
Juriste
----------------------------------------------
http://www.topstarmagazine.com/victim1.gif
Conseil de
sécurité
Distr.
GENERALE
S/1998/581
29 juin 1998
FRANCAIS
Original: ANGLAIS
LETTRE DATÉE DU 29 JUIN 1998, ADRESSÉE AU PRÉSIDENT DU CONSEIL
DE SÉCURITÉ PAR LE SECRÉTAIRE GÉNÉRAL
J'ai l'honneur de vous faire parvenir ci-joint le rapport de mon Équipe d'enquête en République démocratique du Congo. Des avant-tirages en ont été remis aux Représentants permanents de la République démocratique du Congo et du Rwanda le 15 juin 1998 pour qu'ils les transmettent à leur gouvernement, dont les commentaires seront publiés comme document du Conseil de sécurité.

Vous vous souviendrez que j'ai constitué l'Équipe en juillet 1997 pour aider le Gouvernement de la République démocratique du Congo et la Mission commune d'enquête - mandatée par la Commission des droits de l'homme pour enquêter sur les allégations de massacres et autres violations des droits de l'homme découlant de la situation qui prévalait dans l'est du Zaïre depuis septembre 1996 - à sortir de l'impasse.

Le Gouvernement s'est opposé, notamment, à la participation à la Mission du Rapporteur spécial sur la situation des droits de l'homme au Zaïre et a contesté la période couverte par le mandat de la Mission. Il a demandé que cette période commence plus tôt, soit le 1er mars 1993, afin que l'enquête porte aussi sur les violences ethniques qui, à partir de ce moment-là, ont opposé des Zaïrois soi-disant "autochtones", initialement appuyés par les Forces armées zaïroises (FAZ), à des Zaïrois d'origine tant hutue que tutsie, ainsi que sur les événements qui ont suivi, comme l'arrivée de réfugiés hutus du Rwanda en juillet 1994, à la suite du génocide qui s'était produit dans ce pays, l'insécurité créée tant au Zaïre qu'au Rwanda par des membres armés des ex-Forces armées rwandaises (ex-FAR) et les milices interahamwe qui exerçaient un contrôle strict sur les réfugiés et lançaient des attaques en territoire rwandais, et la violence croissante dont étaient victimes les Zaïrois tutsis jusqu'au soulèvement d'octobre 1996. Un compte rendu détaillé de ces événements, dont l'Équipe recommande qu'ils fassent l'objet d'une enquête plus poussée, figure à l'appendice du rapport ci-joint.

En réponse au Gouvernement, j'ai repoussé le début de la période sur laquelle devait porter l'enquête jusqu'au 1er mars 1993. J'ai nommé M. Atsu-Koffi Amega (Togo), ancien Président de la Cour suprême du Togo, chef de mon Équipe d'enquête chargée d'enquêter sur les violations graves des droits de l'homme et du droit international humanitaire qui auraient été commises en République démocratique du Congo jusqu'au 31 décembre 1997. Ma décision de créer l'Équipe n'a pas suspendu les activités de la Mission commune d'enquête initiale, et l'Équipe n'a pas remplacé la Mission, dont le mandat est depuis venu à expiration et n'a pas été renouvelé.
Les événements décrits dans le rapport de l'Équipe ne se sont pas produits dans un vide. Ils ont pour contexte le terrible génocide qui s'est produit au Rwanda en 1994 et qui a projeté une ombre énorme, qui n'a pas encore disparu, sur l'ensemble de la région africaine des Grands Lacs. Ce génocide a directement provoqué les violences qui ont eu lieu en 1994-1996 à l'est du Zaïre et ont été publiquement dénoncées par le Gouvernement rwandais comme une reprise dans un pays voisin des pratiques de génocide de 1994. Ces mêmes violences ont abouti à la création, en septembre 1996, de l'Alliance des forces démocratiques pour la libération du Congo-Zaïre (AFDL), et culminé dans la campagne militaire couronnée de succès que l'Alliance a menée contre le régime du Président Mobutu Sese Seko, et qui s'est terminée à Kinshasa le 17 mai 1997.
Il est profondément regrettable qu'entre la date où elle a été déployée pour la première fois en août 1997 et son retrait en 1998, l'Équipe n'ait pas été autorisée à accomplir sa mission pleinement et sans entrave. Néanmoins, en dépit des difficultés décrites dans le rapport, l'Équipe a pu parvenir à un certain nombre de conclusions qui sont étayées par de solides preuves. Deux de ces conclusions retiennent l'attention.

La première est que toutes les parties aux violences qui ont déchiré le Zaïre, en particulier ses provinces orientales, durant la période à l'examen, ont commis de graves violations des droits de l'homme ou du droit international humanitaire.
La seconde est que les tueries auxquelles se sont livrés l'AFDL et ses alliés, y compris des éléments de l'Armée patriotique rwandaise, constituent des crimes contre l'humanité, tout comme le déni d'une assistance humanitaire aux réfugiés rwandais hutus. Les membres de l'Équipe pensent que certains des meurtres peuvent constituer des actes de génocide, selon l'intention qui les motivait, et ils demandent que ces crimes et leurs motifs fassent l'objet d'une enquête plus poussée.
En lisant le rapport de mon Équipe d'enquête, les membres du Conseil verront l'une des causes profondes des conflits qui ont eu lieu récemment en Afrique dans la région des Grands Lacs : un cercle vicieux de violations des droits de l'homme et de vengeances, alimenté par l'impunité. Il faut mettre fin à ce cycle pour rétablir la paix et la stabilité dans la région. Les coupables de violations doivent rendre des comptes; les droits de l'homme doivent faire l'objet d'une surveillance étroite partout où ils sont menacés; les efforts déployés par les gouvernements pour doter leur pays des capacités voulues et promouvoir le respect des droits de l'homme doivent être appuyés; et il faut aider les membres de la société civile qui oeuvrent à l'avènement d'une culture de la tolérance. La communauté internationale, et en particulier les pays donateurs, ont un rôle de premier plan à jouer dans tous ces domaines.

Lorsqu'ils examineront le rapport ci-joint, les membres du Conseil voudront, à n'en pas douter, y donner une suite qui reflète leur responsabilité en matière de maintien de la paix et de la sécurité internationales. Des violations des droits de l'homme assez massives pour constituer des crimes contre l'humanité doivent être considérées comme une menace contre la paix et la sécurité internationales. Dans le même temps, il faut tenir pleinement compte de la nécessité de consolider la fragile stabilité de la région, ce qui nécessite à l'évidence une assistance internationale de grande ampleur. Si elle tournait le dos aux pays concernés, la communauté internationale commettrait, selon moi, une grave erreur. Une politique cohérente d'engagement critique est nécessaire.
En dernière analyse, néanmoins, c'est aux gouvernements de la région qu'incombe d'y maintenir la stabilité. Ils ont, par-dessus tout, l'obligation de respecter les droits de l'homme et d'assurer la sécurité de leurs propres nationaux. Ils peuvent être assurés de la bonne volonté de la communauté internationale, mais ils doivent aussi montrer qu'ils comprennent ses préoccupations et ont à l'esprit leurs obligations juridiques internationales. Ils doivent à ce titre prendre acte des très graves conclusions de l'Équipe et les examiner, et prendre les mesures voulues si des membres de leurs forces ont pris part à l'une quelconque des violations alléguées.

J'adresse un exemplaire du rapport de mon Équipe d'enquête au Président en exercice et au Secrétaire général de l'Organisation de l'unité africaine, en demandant qu'il soit transmis, pour information, aux membres du Groupe international de personnalités éminentes chargé d'enquêter sur le génocide de 1994 et les événements qui se sont produits depuis la signature de l'Accord de paix d'Arusha le 4 août 1993 jusqu'à la chute de Kinshasa le 17 mai 1997.

En conclusion, je tiens à rendre hommage une nouvelle fois aux membres de mon Équipe d'enquête, qui ont fait preuve d'une intégrité, d'un professionnalisme et d'un courage insignes tout au long de leur difficile mission.

Je vous serais obligé de faire distribuer la présente lettre et son annexe comme document du Conseil
 

-----------------------------------------------------------------------
 

----------------------------------------------------------------------------
 
 












----------------------------------------------------------------------------------------------
 
 
 
From: Christine kabe_chris@yahoo.fr>
To: "
d.sabo@aol.fr" ; "infotubeho@yahoo.fr"
Sent: Saturday, March 9, 2013 7:28 PM
Subject: Ingingo Remezo z'ishyaka Banyarwanda

 
 
INGINGO REMEZO Z'ISHYAKA BANYARWANDA
 


1. Urukundo, ubwubahane, n'ubusabane nk'abanyarwanda

2. Ubutabera no kubaka société itagira uwo iheza kandi abantu bose banganyamo amahirwe

 
3. Gukurikirana ikibazo cy'abakoze génocide bo ku mpande zose, guharanira ko bitazongera kubaho, kwibuka bose utarobanuye amoko, gukumira ibyatera génocide.
 
4. Guharanira ubuzima bwiza, kujijuka, kwita kubanyantege nke no gutega amatwi buri wese
 
5. Guteza imbere umuco, ubukungu n'ikorabuhanga
 
6. Amagambo y'ikirangantego cy'ishyaka BANYARWANDA ni

- URUKUNDO

- UBUTABERA

- ITERAMBERE NA

-DEMOKARASI
 
NB: Ishyaka Banyarwanda ni ishyaka rigamije gushimangira ubutegetsi bwa Republika mu Rwanda hamwe no kuyihesha agaciro.
__._,_.___


No comments:

Post a Comment

Note: only a member of this blog may post a comment.

“Uwigize agatebo ayora ivi”. Ubutegetsi bukugira agatebo ukariyora uko bukeye n’uko bwije.

"Ce dont j’ai le plus peur, c’est des gens qui croient que, du jour au lendemain, on peut prendre une société, lui tordre le cou et en faire une autre."

“The price good men pay for indifference to public affairs is to be ruled by evil men.”

“The hate of men will pass, and dictators die, and the power they took from the people will return to the people. And so long as men die, liberty will never perish.”

“I have loved justice and hated iniquity: therefore I die in exile."

KOMEZA USOME AMAKURU N'IBITEKEREZO BYA VUBA BYAGUCITSE:

RECOMMENCE

RECOMMENCE

1.Kumenya Amakuru n’amateka atabogamye ndetse n’Ibishobora Kukugiraho Ingaruka ni Uburenganzira Bwawe.

2.Kwisanzura mu Gutanga Ibitekerezo, Kurwanya Ubusumbane, Akarengane n’Ibindi Byose Bikubangamiye ni Uburenganzira Bwawe.